Märkusega arvamus raamatupidamise aastaaruande õigsuse kohta

Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruanne, mis näitab riigi konsolideeritud tulemiks 0,4 miljardit eurot ja konsolideeritud varade mahuks 31.12.2025. aasta seisuga 27,5 miljardit eurot (v.a aruande lõigus „Märkus varude saldo kohta“ viidatud summa), kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid.

Märkus varude saldo kohta

Riigikontrollil ei olnud võimalik veenduda riigi konsolideeritud ja konsolideerimata bilansi kirjel „Varud“ 31.12.2025. aasta seisuga kajastatud Kaitseministeeriumi varude saldo õigsuses summas 1,2 miljardit eurot ja 31.12.2024. aasta seisuga 0,8 miljardit eurot, kuna Kaitseväe varude arvestuses esineb olulisi puudusi ning pole selge, millised varud, millises mahus ja millises maksumuses on bilansis kajastatud ning millised on jäetud põhjendamatult kajastamata.

Arvamus tehingute seaduslikkuse kohta

Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud kooskõlas riigieelarve seaduse, 2025. aasta riigieelarve seaduse, riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse ja riigi 2025. aasta teise lisaeelarve seadusega. Riigikontroll kontrollis, kas põhiseaduslikud institutsioonid, Riigikantselei ja ministeeriumide valitsemisala asutused on kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute tegemisel lähtunud neile antud eelarvest.

Riigikontrolli hinnangul annab riigi 2025. aasta eelarve täitmise aruanne, mis näitab eelarvetulusid 18,3 miljardit, kulusid 18,1 miljardit, investeeringuid 1,0 miljardit ja finantseerimistehinguid 0,2 miljardit eurot, usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta.

Auditi peamised tähelepanekud

Endiselt esineb olulisi tegematajätmisi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe finantsjuhtimises. Samuti on asutuste sisekontrollis jätkuvalt olulised puudused, mis mõjutavad varade, kulude ning nõuete arvestust nii raamatupidamises kui ka eelarve täitmises. Riigikontroll tuvastas probleeme lepingute halduses ja nende täitmise jälgimises, saadud kauba vastavuse ja kohalejõudmise kontrollimises ning arvele võtmises nii laoarvestuse infosüsteemis kui ka raamatupidamises. Need puudused viitavad riskile, et asutustel puudub täielik ja usaldusväärne ülevaade varude koosseisust ning sellest, millal ja kas lepingus ettenähtud kaup on saadud, kas saadud kaup vastab lepingutingimustele. Samuti võivad varude puudujäägid, halb seisukord, aegumine või väärkasutus jääda õigel ajal avastamata.

Kaitseministeerium on Eestile võtnud Euroopa Liidu kaitsekoostöö sihtriikidele kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vahendite vahendamisega kaasnevaid võimalikke kohustusi, millega ei ole riigieelarves arvestatud. 2025. aasta riigieelarve seadusega on Kaitseministeeriumile antud luba vahendada Euroopa Liidu kaitsekoostöö sihtriikidele kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vajalikke vahendeid. Loa andmisel on seaduses lähtutud eeldusest, et kaitseotstarbelise varustuse vahendamisel riigieelarvele riske ei võeta ning Kaitseministeeriumi eelarvet vahendamise eesmärkidel ei kasutata.

Ei ole selge, kas ministeeriumide valitsemisalad peavad kinni riigieelarve seadusega sätestatud kohustuste võtmise piirmäärast, kuna Rahandusministeerium ja ministeeriumide valitsemisalad ei tee seiret selle üle. Seetõttu puudub Rahandusministeeriumil ka ülevaade, kui suur osa riigieelarvest on pikaajaliste lepingute ja muude rahaliste kohustustega seotud ning kas mõnes valitsemisalas on olnud piirmäära ületamisi. Piirmäärast kinnipidamise jälgimine on oluline, et varem võetud kohustused ei piiraks ebamõistlikult praeguse valitsuse ja tulevaste valitsuste eelarvevalikuid ega vähendaks Riigikogu sisulist otsustusruumi riigieelarve üle. Samuti puudub Rahandusministeeriumil ühtne metoodika, millist tüüpi kohustused, millises ulatuses ja millise rahastamisallika puhul tuleb piirmäära arvutamisel arvesse võtta. Riigikontrolli auditi ajal alustas Rahandusministeerium mitmeaastaste kohustuste võtmise juhendi koostamist.

Ministeeriumide valitsemisalad ei ole eelarvejääkide ülekandmisel ja kasutamisel järginud riigieelarve seadusest ning eelarvejääkide ülekandmise regulatsioonist tulenevaid nõudeid. 2025. aastal viidi 2026. aastasse üle kokku 1,8 miljardit eurot ehk 2025. aasta lõpliku eelarve mahust umbes 8,3%. Jätkuvalt seisnes probleem selles, et üle kantud raha otstarvet, asutust või majanduslikku sisu muudeti pärast jääkide ülekandmise otsuste tegemist või kasutati raha suuremas mahus, kui vastaval eelarvereal oli ette nähtud. Selline praktika vähendab riigieelarve läbipaistvust ega võimalda veenduda, et kasutamata jäänud raha kanti järgmisse aastasse üksnes samaks otstarbeks, milleks see algselt ette nähtud oli.

Vabariigi Valitsuse praktika muuta eelarveaasta jooksul korduvalt sihtotstarbelisest reservist rahastatavaid tegevusi vähendab riigieelarve läbipaistvust. 2025. aastal suunati Vabariigi Valitsuse reservi 211,4 miljonit eurot, millest enamik (92%) jagati sihtosttarbelise rahana ehk tegevusteks, mille Vabariigi Valitsus on eelnevalt heaks kiitnud. Kuigi sihtotstarbelisest reservist rahastatavate tegevuste vajadus on valitsuse tasemel varem teada ja otsustatud, vähendab praegu kehtiv praktika riigieelarve läbipaistvust, kuna valdavalt sihtotstarbelisena kavandatud reservist rahastatud tegevuste nimekirja on lubatud Vabariigi Valitsuse otsustega muuta. Need muudatused aga ei ole avalikult jälgitavad. 2025. aastal arutati Vabariigi Valitsuses sihtotstarbelise reservi tegevuste loetelu muutmist vähemalt 14 korral.

Riigikontrolli soovitused

Auditi tulemusel tegi Riigikontroll mitmeid soovitusi kaitseministrile ja rahandusministrile.

Vabariigi Valitsuse seaduse järgi peab minister tagama sisekontrollisüsteemi rakendamise ministeeriumi valitsemisalas. Kaitseministril tuleb võtta tarvitusele meetmed, et parandada finantsjuhtimist, tagada majandustehingute kajastamisel Eesti finantsaruandluse standardist lähtumine. Koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori ja Kaitseväe juhatajaga tuleb kaitseministril lahendada varade arvestuses, inventeerimises ja teistes tööprotsessides tuvastatud probleemid.

Rahandusministril soovitab Riigikontroll kehtestada ja rakendada ühtne metoodika ning keskne aruandlus- ja seirekord eelseisvate eelarveaastate rahaliste kohustuste arvestamiseks ning eelarvejääkide ülekandmisel tugevdada kontrolli selle üle, et regulatsiooni täidetaks ja üle kantud raha kasutataks samal otstarbel, milleks see riigieelarves ette nähti. Samuti soovitab Riigikontroll kaotada sihtotstarbeline reserv ja planeerida ette teada tegevused valitsemisalade eelarvesse või sihtotstarbelise reserviga jätkamisel tagada, et sihtotstarbelise reservi rahaeraldused ja muudatused oleksid läbipaistvad ja jälgitavad.

Ministrid üldjuhul nõustusid Riigikontrolli soovitustega.