Alar Karis

Sündinud 26.03.1958
Riigikontrolör 25.02.2003–06.04.2013

Alar Karis on sündinud 26. märtsil 1958 Tartus, lõpetanud 1981. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia. 1987. aastast on ta teaduste kandidaat. Hiljem on ta töötanud mitme ülikooli juures Saksamaal, Suurbritannias ja Hollandis. Teadlasena on ta keskendunud molekulaargeneetikale. Alates 1999. aastast oli Karis Tartu Ülikooli professor. 

Alates 2000ndate esimesest poolest on ta laiemalt tegelenud Eesti riigi ja ühiskonna ülesehitamise küsimustega. Aastatel 2003–2007 oli Karis rektor Eesti Maaülikoolis ja aastatel 2007−2012 rektor Tartu Ülikoolis, kus tegi mitmeid reforme, et Eesti kõrghariduse andmist rahvusvahelisemaks muuta, avardada nii õpetamise kui ka õppimise horisonti.

Alar Karis oli riigikontrolör aastatel 2013–2018. Pärast 5-aastase ametiaja lõppu siirdus ta alates 2018. aastast juhtima Tartus asuvat Eesti Rahva Muuseumi. Alates 11. oktoobrist 2021 on ta Eesti president.

Mihkel Oviir

Sündinud 11.10.1942
Riigikontrolör 25.02.2003 - 06.04.2013

Mihkel Oviir oli Eesti Vabariigi riigikontrolör kümme aastat – aastatel 2003–2013. Oviir on sündinud II maailmasõja ajal, 11. oktoobril 1942 Märjamaal, kus tema isa Madis Oviir pidas koolidirektori ametit. Oviir lõpetas 1975. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna. 

Enne riigikontrolöri ametisse asumist töötas Oviir ligi 30 aastat justiitsministeeriumis, alustades konsultandina ja ministri abina. 1992. aastal sai temast esimene Eesti justiitsministeeriumi kantsler, selles rollis pühendus ta Eesti riigile 2002. aastani. 2002. aastal nimetas parlament Oviiri õiguskantsleri asetäitja-nõunikuks, kellena ta töötas kuni riigikontrolöriks nimetamiseni aasta hiljem. 

Juhan Parts

Sündinud 27.08.1966
Riigikontrolör 09.06.1998–08.10.2002

Juhan Parts, sündinud 27.08.1966 Tallinnas, on Eesti poliitik ja oli Eesti peaminister 2003–2005. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse eriala 1991. aastal. Pärast ülikooli lõpetamist alustas Parts tööd Justiitsministeeriumis, kus ta oli asekantsler aastatel 1992–1998.

Aastatel 1998–2002 töötas Parts riigikontrolörina. Riigikontrolöri ametist ennetähtaegselt lahkudes suundus ta poliitikasse. 2003. aastal sai temast Eesti peaminister, selles ametis jätkas ta kuni 2005. aastani. Aastatel 2007–2014 oli ta Andrus Ansipi teises ja kolmandas valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister. Perioodil 2017–2022 oli ta Euroopa Kontrollikoja liige. 

Hindrek-Peeter Meri

21.02.1934–29.09.2009
Riigikontrolör 20.11.1990–30.10.1997

Hindrek Meri sündis 21. veebruaril 1934. aastal Berliinis diplomaat Georg Meri noorema pojana. Meri lõpetas 1958. aastal Tartu ülikooli majandusgeograafina ja töötas 1957–1990 Eesti NSV Riiklikus Plaanikomitees, sh 1988–1990 plaanikomitee esimehe esimese asetäitjana (reorganiseerimise järel ka majandusministri asetäitjana). 1981. aastal töötas Meri üheksa kuud Vietnamis sealse plaanikomitee nõunikuna.

1990. aastast kuni 1997. aastani teenis Hindrek Meri Eesti riiki riigikontrolörina, pannes aluse tänasele Riigikontrollile ja juhtides seda riigi ülesehitamise kõige raskemal ajal. Hindrek Meri järjekindlus ja ausus avaldasid suurt mõju Eesti riigi ja maksumaksjate raha kasutamise hea tava ning seadusraamistiku kujundamisele.

Pärast 7-aastast teenistust riigikontrolörina nimetati Hindrek Meri Eesti Panga nõukogu liikmeks, kellena ta töötas aastatel 1998–2003.

Karl Johannes Soonberg (aastast 1939 Soonpää)

02.03.1895–15.06.1944
Riigikontrolör 26.07.1929–10.07.1940

Karl Johannes Soonpää sündis 2. märtsil 1895. 1926. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli usuteaduskonna ja põllumajandusteaduskonna. Soonpää oli III, IV ja V Riigikogu liige, 1927–1929 oli ta mitmes ministri ametis, alustades töö- ja hoolekandeministrina ning jätkates põllutööministrina. Alates 26. juulist 1929 kuni 10. juulini 1940 oli ta riigikontrolör, tema teeneid on hinnatud Vabadusristiga. 

Saksa okupatsiooni alguses juhtis Soonpää Tartu maavalitsuse põllumajandusosakonda. Ta oli ka Elva valla põllumajandusjuht, Eesti Põllumajandusliidu Elva vallaosakonna juhataja ja Omakaitse rühmaülem.

Johannes Friedrich Zimmermann

10.05.1882–24.08.1942
Riigikontrolör 16.11.1926–10.07.1929

Johannes Zimmermann sündis 1882. aastal ning hariduse omandas ta Tartu Veterinaarinstituudis. Zimmermann oli Eesti Asutava Kogu ning I, II, III, IV ja V Riigikogu liige.

Aastatel 1926–1929 teenis ta Eesti riiki riigikontrolörina. Ühtlasi kuulus ta Otto Strandmani teise valitsuse ja Karl Einbundi esimese valitsuse koosseisu, täites majandusministri ülesandeid, ning Jaan Tõnissoni neljandas valitsuses oli ta põllutööminister.

Karl August Einbund (aastast 1935 Kaarel Eenpalu)

28.05.1888 – 27. või 28. jaanuar 1942
Riigikontrolör 01.07.1919–30.07.1920

Karl Einbund, hilisema nimega Kaarel Eenpalu, sündis 28. mail 1888. aastal. Ta õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust aastatel 1909–1914. Einbundi karjäär ja panus Eesti riiki oli mitmekülgne. Ta oli Eesti Rahvaerakonna liige ja valiti 1919. aastal Asutavasse Kogusse.

Ta töötas riigikontrolörina, siseministrina, Riigikogu esimehena ja riigivanemana. Aastatel 1938–1939 oli ta Eesti peaminister. Teda peetakse ka Eesti politsei rajajaks. Einbund oli aktiivne ka mitmetes teistes valdkondades, sealhulgas algatas nimede eestistamise. Ta võttis endale eestistatud nime Kaarel Eenpalu 1935. aastal.