Meie peamine roll

  • Riigikontroll on riigi audiitor, kes vaatab, kas avaliku sektori raha on kasutatud tulemuslikult ning õiguspäraselt. 
  • Riigikontrolli ei huvita mitte ainult formaalne seadustele vastavus, vaid samavõrra ka see, kas valitsus kulutab raha sihipäraselt ja otstarbekalt ning kas aruanded annavad kulutamisest ja tulemuslikkusest adekvaatse pildi. 
  • Olulised auditeeritavad on ka kohalikud omavalitsused, kus Riigikontrollil pole õigust hinnata tulemuslikkust, küll aga kõiki teisi aspekte.
  • Riigikontroll on sõltumatu ja otsustab seaduse piires ise, mida, millal ja kuidas auditeerida. Meie sõltumatus on kaitstud põhiseaduse ja Riigikontrolli seadusega. 

Auditeeritavad valdkonnad

Auditeerime kõiki avaliku sektori asutusi ja nende tegevusi, praegu on erilise tähelepanu all valdkonnad nagu 

  • haridus, töö, sotsiaalkaitse ja tervishoid;
  • säästev areng, taristu, energeetika ja keskkond;
  • siseturvalisus ja riigikaitse;
  • infotehnoloogia;
  • kohalike omavalitsuste toimimine;
  • ning raamatupidamine, aruandlus ja finantsjuhtimine.

Ühtlasi seirame ja analüüsime riigi rahanduse ja halduse valdkonda ning teisi olulise majandusliku mõjuga küsimusi.

Keda me auditeerime?

Riigikontrollil on õigus hõlmata oma audititega kogu Eesti avalikku sektorit, sealhulgas riigiasutusi, avalik-õiguslikke isikuid ja kohalikke omavalitsusi. 

  • Kohalike omavalitsuste puhul on auditeerimise ulatus piiratud: keskendutakse raamatupidamise korrektsusele, sisekontrollisüsteemide toimimisele, tegevuse õiguspärasusele ja IT-süsteemide usaldusväärsusele, kuid mitte munitsipaalvara kasutamise tulemuslikkusele. Piirangud ei kehti, kui auditeeritakse riigi sihtotstarbelise raha või vara kasutamist, näiteks toimetulekutoetuste jagamist. Võime auditeerida riigi antud vara, riiklike toetuste ja sihtotstarbelise raha kasutamise sihipärasust, säästlikkust, tõhusust ja mõjusust.
  • Samuti on Riigikontrollil õigus auditeerida avaliku sektori asutatud äri- ja mittetulundusühinguid ning sihtasutusi, sealhulgas äriühingute tütarettevõtjaid. Kui ühingu või asutuse on asutanud või selles osaleb linn või vald, siis kehtivad samad piirangud nagu kohalike omavalitsuste puhul.
  • Lisaks saab Riigikontroll auditeerida neid äriühinguid, kus riigil on enamusosalus või kes on saanud riigilt laene või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist riik tagab, samuti riigi vara kasutamist ja säilimist isikute juures, kelle valdusesse see on antud. 
  • Riigikontroll kontrollib Euroopa Liidust saadud raha sihipärast kasutamist ja liidu ees võetud kohustuste täitmist.

Auditite liigid

Põhiliselt anname avaliku sektori raha kasutamisele hinnanguid läbi erinevate auditiliikide.

Finantsaudit

Finantsauditi käigus hinnatakse, kas finantsaruanded kajastavad asutuste majanduslikku olukorda õigesti ja usaldusväärselt.

Lihtsustatult öeldes vaatavad Riigikontrolli audiitorid, kas raamatupidamine on korrektne ja kas raha väärtarvituse võimalused on kõrvaldatud. Finantsauditi käigus hinnatakse ka tehingute seaduslikkust.

Tulemusaudit

Tulemusauditi puhul uuritakse, kas avaliku sektori rahakasutus on säästlik, tõhus ja mõjus. Tulemusauditit võib ka defineerida kui protsessi, mille käigus vaadatakse, kas auditeeritavad asutused tegelevad õige asjaga ning kas nad teevad seda õigesti ja kõige väiksemate kulutustega.

Tulemusauditis hinnatakse avaliku sektori tegevust tihti strateegilise tasandi probleemide lahendamisel, analüüsitakse süvitsi probleemide põhjusi ning pakutakse ideid nende ületamiseks. Samuti on tulemusauditite eesmärk tuvastada parimat halduspraktikat ja aidata kaasa selle levimisele.

Vastavusaudit

Vastavusauditi ehk reeglipärasuse auditi käigus hinnatakse seda, kas õigusaktide nõuetest on kinni peetud.

See on tüüpiline tööliik kohalike omavalitsuste auditeerimisel.


Tulemuste avaldamine

Audititulemused avaldatakse eelkõige auditiaruannetena. Lisaks auditiaruannetele kasutatakse ka muid võimalusi, koostades ülevaateid ja märgukirju, mille ulatus on üldjuhul väiksem ning kus ei pruugita anda tavapärase auditiga võrreldavaid hinnanguid. 

Aastaaruanne Riigikogule

Lisaks tavapärastele audititele koostab Riigikontroll Riigikogule kokkuvõtliku aastaaruande.

  • Aastaaruanne on ülevaade riigi vara kasutamise ja säilimise kohta eelmisel eelarveaastal. 
  • See valmib peamiselt aasta jooksul tehtud auditite põhjal ning sellise aruande koostamine on põhiseaduslik kohustus. 
  • Seda analüütilist raportit täiendab riigikontrolöri kõne, mille ta peab igal sügisel Riigikogus, vastates seejuures ka parlamendiliikmete küsimustele.
Hinnang riigi majandusaasta koondaruandele

Riigieelarve seadusest tulenevalt on Riigikontroll kohustatud igal aastal esitama parlamendile ka hinnangu riigi majandusaasta koondaruande kohta. 

  • Selles hinnangus on muu hulgas kirjas, kas riigi raamatupidamise aastaaruanne on õige ja kas majandustehingud on olnud seaduslikud
  • Aruandest selgub, kas valitsus on parlamendile andnud riigi majandusseisu ja maksumaksja raha kulutamise kohta usaldusväärset infot. 
  • Valitsuse aruande eelmise eelarveaasta kohta koos Riigikontrolli aruandega selle õigsuse kohta kinnitab Riigikogu igal sügisel.

Riigikontrolli soovituste abil saavad Riigikogu ja valitsus parandada riigi toimimist ning vastutustundlikumalt kasutada maksumaksja raha. 

open graph imagesearch block image