Mida me auditeerisime?

Riigieelarve seadus kohustab Riigikontrolli igal aastal auditeerima riigi raamatupidamise aastaaruande õigsust ning riigi tehingute seaduslikkust. Riigi raamatupidamise aastaaruandesse konsolideeritakse kõigi riigiraamatupidamiskohustuslaste, riigi äriühingute, riigi asutatud sihtasutuste ning riigitulundusasutuse finantsaruanded.

Hinnangu andmiseks riigi raamatupidamise aastaaruande õigsusele ja tehingute seaduslikkusele, kontrollis Riigikontroll riigiasutustes 2018. aastal sooritatud majandustehingute vastavust riigieelarve seadustele ja nende raamatupidamises kajastamise õigsust.

Riigikontroll auditeeris, kas riigi raamatupidamise aastaaruanne annab korrektset infot riigi finantsseisu ja lõppenud aasta majandustulemuse kohta ning kas majandustehinguid tehes on riigiasutused kinni pidanud eelarveseadustest.

Aruanne sisaldab ka ülevaadet korruptsiooni ennetamiseks loodud sisekontrollisüsteemidest, mille osas teeb Riigikontroll soovitusi.

Milline oli meie auditi ulatus?

Riigi raamatupidamise aastaaruanne sisaldab riigi äriühingute, riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja riigitulundusasutuse majandusaasta näitajaid. Äriühingute, sihtasutuste ja riigitulundusasutuse raamatupidamise aastaaruandeid on auditeerinud audiitorettevõtjad. Riigikontroll on võtnud riigi raamatupidamise aastaaruandele arvamuse avaldamisel arvesse vandeaudiitorite aruannetes avalikustatut.

Riigikontroll ei ole teinud audititoiminguid, et kontrollida riigi majandusaasta koondaruande koosseisus avalikustatud täiendavat infot kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta, sest see ei ole riigieelarve seaduse järgi Riigikontrolli ülesanne.

Miks on see maksumaksjatele oluline?

Vabariigi Valitsuse heakskiidetud riigi majandusaasta koondaruanne esitatakse Riigikogule kinnitamiseks koos Riigikontrolli auditiaruandega selle kohta. Riigi majandusaasta koondaruanne on ainus Riigikogule kui aruande kasutajale esitatav riigi finantsaruanne.

Raamatupidamise seaduse järgi on riigi raamatupidamise aastaaruande esitamise eesmärk võimaldada Riigikogul kontrollida valitsust ja anda valitsusele võimalus selgitada oma tegevust aruandeaastal.

Riigi raamatupidamise aastaaruande auditiga loob Riigikontroll kindluse, et Riigikogule ja avalikkusele esitatavad riigi raamatupidamise aastaaruande näitajad annavad õige info riigi finantsseisu ja lõppenud aasta majandustulemuse kohta ning riigieelarve täitmise aruanne annab asjakohast teavet riigi tulude ja nende arvelt tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta.

Riigi 2018. aasta tulud olid 2018. aasta riigieelarve täitmise aruande kohaselt 9,95 miljardit eurot. Riigi tehtud kulud olid 9,80 miljardit eurot, investeeringuid tehti 465,5 miljoni euro eest. 2018. aastal ületasid kulud ja investeeringud tulusid 318,6 miljoni euro võrra. Tegemist ei ole valitsussektori üle- või puudujäägiga, mis leitakse teise arvestusmetoodika järgi; vt lisaks riigi 2018. aasta majandusaasta koondaruande tegevusaruande peatükist „Avaliku ja finantssektori finantsnäitajad“.

Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel on 31.12.2018. aasta seisuga riigi varade rahaline maht kokku 16,1 miljardit eurot ning enamiku varadest moodustab põhivara (mets, teed, hooned, masinad). Võrreldes eelmise perioodiga on varade rahaline maht kasvanud 668,7 miljoni euro võrra.

31.12.2018. aasta seisuga on riigil kohustisi kokku 8,8 miljardit eurot ning need on eelmise perioodiga võrreldes suurenenud 860,6 miljoni võrra. Kohustistest suurema osa moodustavad pikaajalised kohustised summas 5,57 miljardit eurot. Riigil on laenukohustisi 3,1 miljardi euro ulatuses ning need on varasema perioodiga võrreldes kasvanud 175,6 miljoni võrra. Riigi pensionikohustised on ligikaudu 2,6 miljardi euro suurused.

Mida me auditi tulemusel leidsime ja järeldasime?

Riigi 2018. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid.

Riigikontrolli hinnangul annab riigi 2018. aasta eelarve täitmise aruanne, mis näitab eelarvetulusid 9,95 miljardit, kulusid 9,80 miljardit, investeeringuid 465,5 miljonit ja finantseerimistehinguid 49,0 miljonit eurot, usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta.

Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud kooskõlas riigieelarve seadusega, 2018. aasta riigieelarve seadusega ning 2018. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega. See tähendab, et riigieelarve seaduste täitmises Riigikontroll olulisi vigu ei leidnud.

Riigikontrolli peamised tähelepanekud on järgmised:

• Riigieelarvesse ei planeerita jätkuvalt penisonieraldiste suuruse muutusega ja kohtuvaidlustega seotud kulusid. Praegu on niinimetatud mitterahalistest kuludest planeeritud eelarvesse ainult amortisatsioonikulu ja müüdud põhivara jääkväärtuse kulu, kuid teisi, näiteks avaliku sektori pensionieraldistega seotud kulusid, ei planeerita. Selle tulemusena on 2018. aasta riigieelarve täitmise aruandes osa kulude puhul eelarve ja selle täitmine kajastatud aruande eri osades, mistõttu ei ole tagatud eelarve ja selle täimise võrreldavus.
• Sihtotstarbelisest reservist on muu hulgas eraldatud raha tegevusteks, mis ei ole kooskõlas reservi loomise eesmärkidega. Seoses tekkepõhisele eelarvele üleminekuga 2017. aastal planeeriti arvestuspõhimõtte muutusest tuleneva mõju kajastamiseks raha sihtotstarbelisest reservist. Koos Vabariigi Valitsuse 2019. aasta alguse otsusega on selleks aastateks 2017–2022 ette nähtud 36,9 miljonit eurot. Riigikontrolli hinnangul peaksid valitsemisalad eelarve planeerimisel suutma kaks aastat pärast arvestuspõhimõtte rakendamist arvesse võtta ka kulud, mille katteks küsiti seni raha sihtotstarbelisest reservist.
• Kuna stabiliseerimisreservi optimaalset suurust ei ole õigusaktides sätestatud ja ka Rahandusministeerium pole seda hinnanud, pole teada, kui suur reserv olema peab, et see kataks võimalikud vajadused. Viimasel 15 aastal on stabiliseerimisreservi riigieelarve ülejäägi arvel kasvatatud ainult ühel korral, nii stabiliseerimisreserv kui ka likviidsusreserv on vähenenud ning keskvalitsuse likviidsed vahendid on miinuses. Sellest tulenevalt esineb Riigikontrolli hinnangul risk, et reservide suurusele (väiksusele) ei pöörata õigel ajal tähelepanu, kui puuduvad reeglid, mille alusel hinnata stabiliseerimisreservi piisavust.
• Ministeeriumide ja Riigikantselei sõnul ei ole neil piisavaid õigusi ja võimalusi, et täita neile korruptsioonivastase seadusega pandud ülesandeid. Korruptsioonivastase seadusega on asutustele pandud ülesanne tagada ametiisikutele pandud kohustustest kinnipidamise kontroll ning antud õigus kontrollida huvide deklaratsioone. Asutuste väitel raskendab mõlema tegevuse täitmist isikuandmete kaitse seaduse nõue, mille järgi võib andmeid ametiisiku ja temaga seotud isikute kohta koguda ja töödelda üksnes nende isikute nõusolekul.

Mida me auditi tulemusel soovitasime?

Riigikontrolli olulisemad soovitused rahandusministrile, riigihalduse ministrile ja justiitsministrile:

• planeerida olulise suurusega kulud riigieelarvesse;
• tagada, et valitsemisalad planeeriksid eelarvesse kõik oma kulud;
• töötada välja stabiliseerimisreservi optimaalse suuruse leidmise põhimõtted, hinnates võimalike erakorraliste kulutuste olemust ja suurust, ning seejärel tagada piisava reservi olemasolu;
• hinnata isikuandmete kaitse seaduse nõuete mõju korruptsioonivastasest seadusest tulenevate ülesannete ja õiguste täitmisele ning leida lahenduse mõlema seaduse järgimiseks.