Arvamus raamatupidamise aastaaruande õigsuse kohta 

Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne, mis näitab riigi konsolideeritud tulemiks 0,8 miljardit eurot ja konsolideeritud varade mahuks 31.12.2023. aasta seisuga 24,1 miljardit eurot, kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid.

Arvamus tehingute seaduslikkuse kohta

Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud kooskõlas riigieelarve seaduse, 2023. aasta riigieelarve seaduse ja 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadustega. Riigikontroll kontrollis, kas põhiseaduslikud institutsioonid, Riigikantselei ja ministeeriumide valitsemisala asutused on kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute tegemisel lähtunud neile antud eelarvest.

Riigikontrolli hinnangul annab riigi 2023. aasta eelarve täitmise aruanne, mis näitab eelarvetulusid 14,9 miljardit, kulusid 15,9 miljardit, investeeringuid 701,6 miljonit ja finantseerimis-tehinguid 1,3 miljardit eurot, usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta, kui mitte arvestada märkust Kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruande kohta.

Märkus eelarve täitmise aruande kohta

Riigi 2023. aasta riigieelarve täitmise aruandes on Kaitse-ministeeriumi osas näidatud tegelikust suuremana tehtud investeeringuid 22,7 miljoni euro ja kulusid 167,2 miljoni euro ulatuses ning nendeks ostudeks kasutatud toetuste tulusid 24,3 miljoni euro ulatuses. Riigikontroll tegi märkuse, kuna Kaitseministeerium on näidanud 2023. aasta eelarve täitmises kokku 189,9 miljoni euro väärtuses (see summa sisaldab eelpool viidatud kulusid ja investeeringuid) kaitseotstarbelisi varasid, mis oli kavas Eestisse tuua, kuid mis ei olnud 31.12.2023. aasta seisuga Eestisse jõudnud ja mille valdamisega seotud riskid ei olnud müüjalt ostjale, s.o Kaitseministeeriumile, üle kandunud.

Auditi peamised tähelepanekud

2023. aastal anti riigieelarvest riigisisesteks toetusteks ligikaudu 3,2 miljardit eurot. Eelarve seaduse eelnõu seletuskirjast aga ei selgu, millistes tegevusvaldkondades ja missugustel alustel plaaniti toetusi jagada. Seletuskirja lisas 3 on avalikustatud vaid osaline info toetust saavate juriidiliste isikute kohta. Riigikontrolli analüüsi kohaselt anti tegelikult riigisiseseid toetusi lisas 3 toodust peaaegu neli korda suuremas summas. Riigisiseste toetuste jagamine ei ole alati läbipaistev, kuna osal valitsemisaladel puudus kord riigisiseste toetuste jagamiseks ja raha antakse ka ilma avaliku konkursita. Toetuste kasutamise sihipärasuse vastu ei tunta valitsemisalades sageli huvi.

Sotsiaalkindlustusamet tegi pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõuete ja kohustiste aastainventuuri osaliselt, mistõttu ei saanud veenduda, kas need bilansisaldod on õiged. Nõuete ja kohustiste inventeerimisega seotud probleemidele ning inventuuri olulisusele on Riigikontroll tähelepanu juhtinud alates 2018. aastast. Inventuur on oluline sisekontrollimeede, mis annab kindluse, et pensionid, sotsiaaltoetused ja hüvitised on kõikehõlmavalt ja korrektselt kajastatud.

Varasemates auditites välja toodud tähelepanekutele ja soovitustele järelkontrolli tehes tuvastas Riigikontroll, et probleemid on laias laastus samaks jäänud.

• Sarnaselt varasemate aastatega juhib Riigikontroll tähelepanu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe sisekontrollisüsteemi puudustele, mis mõjutavad varade, kulude ning nõuete arvestust nii raamatupidamises kui ka eelarve täitmises.
• Vabariigi Valitsuse reservi ja ülekantavate eelarve jääkide kasv on 2023. aastal peatunud, kuid endiselt võtab eelarveaastal kasutamata jääkide selgitamine ligikaudu pool aastat.

Riigikontrolli soovitused 

Auditi tulemusel soovitas Riigikontroll

• kaitseministril lähtuda soetuste kajastamisel eelarve täitmise aruandes Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtetest, koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega vaadata üle varude raamatupidamises ja eelarve täitmises kajastamise põhimõtted ning koostöös RKIKi peadirektori ja Kaitseväe juhatajaga jätkata varade arvestuse, inventeerimise ja teiste tööprotsesside parandamist;
• rahandusministril vaadata üle riigisiseste toetuste jagamise põhimõtted ja kehtestada lõppenud eelarveaastat puudutavate otsuste tegemiseks selged reeglid;
• sotsiaalkaitseministril tagada piisav ressurss inventuurieelse analüüsi ja inventuuri korraldamiseks Sotsiaalkindlustusametis.