Arvamus raamatupidamise aastaaruande õigsuse kohta
Riigi 2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne, mis näitab riigi konsolideeritud tulemiks –1,15 miljardit eurot ja konsolideeritud varade mahuks 31.12.2020. aasta seisuga 17,9 miljardit eurot, kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui jätta arvestamata märkus materiaalse põhivara saldo kohta.
Märkus „Materiaalse põhivara“ saldo kohta
Riigikontroll teeb märkuse riigi konsolideeritud ja konsolideerimata bilansi kirjel „Materiaalne põhivara“ 31.12.2020. aasta seisuga kajastatud Kaitseväe põhivara kohta väärtuses 317,5 miljonit eurot ning 31.12.2019. aasta seisuga väärtuses 251,8 miljonit eurot.
Kaitseväe varade arvestuse korraldus ja selles esinevad vead ei võimalda endiselt tagada, et materiaalsete põhivarade saldo riigi konsolideeritud ja konsolideerimata bilansis on õige, ega veenduda selles. Üheks raamatupidamise saldo õigsuse tagamise toiminguks on raamatupidamise ja analüütilise registri andmete võrdlus, mida Kaitsevägi ei ole teinud.
Kaitsevägi tegeles 2020. aasta jooksul põhivarade arvestuseks vajaliku põhivara mooduli seadistamisega, kuid ka 31.12.2020. aasta seisuga ei olnud võimalik seda võrdlust teha, kuna jätkuvalt ei olnud laoarvestusest võimalik välja võtta usaldusväärset põhivarade nimekirja.
Arvamus tehingute seaduslikkuse kohta
Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud kooskõlas riigieelarve seadusega, 2020. aasta riigieelarve seadusega, riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega ning 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega. Riigikontroll kontrollis, kas põhiseaduslikud institutsioonid, Riigikantselei ja ministeeriumide valitsemisala asutused on kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute tegemisel lähtunud neile seadustega antud eelarvest.
Riigikontrolli hinnangul annab riigi 2020. aasta eelarve täitmise aruanne, mis näitab eelarvetulusid 10,77 miljardit, kulusid 11,68 miljardit, investeeringuid 507,99 miljonit ja finantseerimistehinguid 1,66 miljardit eurot, usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta.
Kuigi riigi 2020. aasta eelarve täitmise aruande koondnumbrites Riigikontroll vigu ei tuvastanud, juhime tähelepanu, et Riigikontrollil ei olnud võimalik kontrollida, kas kõigi 2020. aasta riigieelarve seaduses kinnitatud ministeeriumite valitsemisalade programmide kulude ja investeeringute lõplike eelarvete ning eelarve täitmise andmed riigieelarve täitmise aruandes on õiged.
Kuivõrd majandustehingud kajastatakse raamatupidamises nende majanduslikust sisust lähtuvalt, on programmipõhise eelarve ja selle täitmise info saamiseks vaja majandusliku sisu põhised andmed teisendada programmidele. See teisendamine tehti esimest korda 2020. aasta riigieelarve täitmise aruande koostamisel. Auditis selgus, et osa valitsemisalade kulud ja investeeringud ei ole erinevaid arvestuspõhimõtteid rakendades, s.t raamatupidamises ja programmipõhises eelarve täitmise aruandes, omavahel vastavuses. Seetõttu ei saanud Riigikontroll kahe valitsemisala puhul veenduda, et tehtud kulud ja investeeringud on riigieelarve täitmise aruandes korrektselt esitatud.
Riigi majandusaasta koondaruanne, sh riigi eelarve täitmise aruanne, annab Riigikogule ja avalikkusele info juba tehtud majandustehingute kohta. Riigi tulude ja kulude üle otsustamise aluseks aga on aasta riigieelarve seadus, mistõttu on vajalik, et Rahandusministeeriumis koostatav riigieelarve seaduse eelnõu koos seletuskirjaga sisaldaks õiget ja arusaadavat infot.
Riigikogus vastu võetud 2020. aasta riigieelarve seaduse kõik koondsummad – tulud, kulud, investeeringud, finantseerimistehingud – on valed. Rahandusministeerium esitas Riigikogule sarnaselt 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga ka 2020. aasta kohta vigu sisaldava eelnõu. Riigieelarve koostamise protsess Rahandusministeeriumis ei taga Riigikogule kinnitamiseks esitatava seaduse koondosa summade õigsust. Tulude eelarve on koondosas esitatud 115,87 miljoni euro võrra suuremana ning kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute eelarve väiksemana – vastavalt 249,58 miljoni, 5,56 miljoni ja 43,04 miljoni euro võrra. Selle tulemusena on ka seaduses näidatud tulude ja kulude vahe vale – seaduse järgi ületavad tulud kulusid 109,28 miljoni võrra, kuid õige oleks, et kulud on tuludest suuremad 256,17 miljoni euro võrra.
Põhiseaduslike institutsioonide, Riigikantselei ja ministeeriumide valitsemisalade tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute eelarvete summad 2020. aasta riigieelarve seaduses on korrektsed.
Lisaks ei ole eelnõu seletuskirjast aru saada, millele raha kulub, perioodide võrreldavus ei ole tagatud, esineb aritmeetikavigu ja eksitavat teksti.
Riigikontroll andis auditi tulemusel mitmeid soovitusi ning ministrid nõustusid nendega (vt täpsemalt täispikast aruandest).