Mida me auditeerisime?
Riigieelarve seadus kohustab Riigikontrolli igal aastal auditeerima riigi raamatupidamise aastaaruande õigsust ning riigi tehingute seaduslikkust. Riigi raamatupidamise aastaaruandesse konsolideeritakse kõigi riigiraamatupidamiskohustuslaste, riigi äriühingute, riigi asutatud sihtasutuste ning riigitulundusasutuse finantsaruanded.
Selleks et anda hinnang riigi raamatupidamise aastaaruande õigsusele ja tehingute seaduslikkusele, kontrollis Riigikontroll riigiasutustes 2019. aastal sooritatud majandustehingute vastavust riigieelarve seadustele ja nende raamatupidamises kajastamise õigsust.
Riigikontroll auditeeris, kas riigi raamatupidamise aastaaruanne annab korrektset infot riigi finantsseisu ja lõppenud aasta majandustulemuse kohta ning kas majandustehinguid tehes on riigiasutused kinni pidanud eelarveseadustest.
Milline oli meie auditi ulatus?
Riigi raamatupidamise aastaaruanne sisaldab riigi äriühingute, riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja riigitulundusasutuse majandusaasta näitajaid. Äriühingute, sihtasutuste ja riigitulundusasutuse raamatupidamise aastaaruandeid on auditeerinud audiitorettevõtjad. Riigikontroll on võtnud riigi raamatupidamise aastaaruandele arvamuse avaldamisel arvesse vandeaudiitorite aruannetes avalikustatut.
Riigikontroll ei ole teinud audititoiminguid, et kontrollida riigi majandusaasta koondaruande koosseisus avalikustatud infot kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta, sest see ei ole riigieelarve seaduse järgi Riigikontrolli ülesanne.
Miks on see maksumaksjatele oluline?
Vabariigi Valitsuse heakskiidetud riigi majandusaasta koondaruanne esitatakse Riigikogule kinnitamiseks koos Riigikontrolli auditiaruandega selle kohta. Riigi majandusaasta koondaruanne on ainus Riigikogule kui aruande kasutajale esitatav riigi finantsaruanne.
Raamatupidamise seaduse järgi on riigi raamatupidamise aastaaruande esitamise eesmärk võimaldada Riigikogul kontrollida valitsust ja anda valitsusele võimalus selgitada oma tegevust aruandeaastal.
Riigi raamatupidamise aastaaruande auditiga loob Riigikontroll põhjendatud kindluse, et Riigikogule ja avalikkusele esitatavad riigi raamatupidamise aastaaruande näitajad annavad õige info riigi finantsseisu ja lõppenud aasta majandustulemuse kohta ning riigieelarve täitmise aruanne annab asjakohast teavet riigi tulude ja nende arvelt tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta.
Riigi 2019. aasta tulud olid 2019. aasta riigieelarve täitmise aruande kohaselt 10,86 miljardit eurot. Riigi tehtud kulud ja investeeringud olid 10,99 miljardit eurot – kulud 10,63 miljardit ja investeeringud 357,9 miljonit eurot. 2019. aastal ületasid kulud ja investeeringud tulusid 130,3 miljoni euro võrra. Tegemist ei ole valitsussektori üle- või puudujäägiga, mis leitakse teise arvestusmetoodika järgi. (Vt lisaks riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruande tegevusaruande peatükist „Avaliku ja finantssektori finantsnäitajad“.)
Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel on 31.12.2019. aasta seisuga riigi varade rahaline maht kokku 16,3 miljardit eurot ning enamiku varadest moodustab põhivara (mets, teed, hooned, masinad). Võrreldes eelmise perioodiga on varade rahaline maht kasvanud 250,2 miljoni euro võrra.
31.12.2019. aasta seisuga on riigil kohustisi kokku 9,6 miljardit eurot ning need on eelmise perioodiga võrreldes suurenenud 802,1 miljoni võrra. Kohustistest suurema osa moodustavad pikaajalised kohustised summas 5,9 miljardit eurot. Riigil on laenukohustisi 3,4 miljardi euro ulatuses ning need on varasema perioodiga võrreldes kasvanud 274,8 miljoni võrra. Riigi pensionikohustised on ligikaudu 2,8 miljardit eurot.
Mida me auditi tulemusel leidsime ja järeldasime?
Riigi 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui jätta arvestamata märkus materiaalse põhivara saldo kohta.
Riigikontroll teeb märkuse riigi konsolideeritud ja konsolideerimata bilansi kirjel „Materiaalne põhivara“ kajastatud Kaitseväe põhivara kohta väärtuses 251,8 miljonit eurot.
Kaitseväe varade arvestuse korraldus ja selles esinevad vead ei võimalda tagada ega veenduda, et materiaalsete põhivarade saldo riigi konsolideeritud ja konsolideerimata bilansis on õige. Üheks raamatupidamise saldo õigsuse tagamise toiminguks on raamatupidamise ja analüütilise registri andmete võrdlus. Kaitseväe varade arvestus ei võimalda seda võrdlust teha, kuna laoarvestusest ei ole võimalik saada usaldusväärset infot selle kohta, millised süsteemis arvele võetud varad on põhivarad ja millised mitte. Võrdlus on vajalik, et tuvastada ja parandada praegu esinevaid probleeme – raamatupidamises ja laoarvestuses ei võeta varasid arvele ega kanta maha samas perioodis ning ei ole tagatud, et varadele tehtud parendused on laoarvestuses arvesse võetud. Lisaks aitab võrdlus tuvastada, kas raamatupidamiseni on jõudnud kõik dokumendid põhivarade mahakandmiseks.
Korrektne varade arvestus on vajalik ka selleks, et planeerida kaitseotstarbelisi investeeringuid riigieelarves ja tagada varade säilimine. Puudustele Kaitseväe varade arvestuses on Riigikontroll tähelepanu juhtinud mitme varasema aasta auditis.
Riigikontrolli hinnangul annab riigi 2019. aasta eelarve täitmise aruanne, mis näitab eelarvetulusid 10,86 miljardit, kulusid 10,63 miljardit, investeeringuid 357,9 miljonit ja finantseerimistehinguid 441,6 miljonit eurot, usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta.
Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud kooskõlas riigieelarve seadusega, 2019. aasta riigieelarve seadusega ning 2019. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega. See tähendab, et riigieelarve seaduste täitmises Riigikontroll olulisi vigu ei leidnud.
Riigikontrolli peamine tähelepanek on järgmine:
Riigikogus vastu võetud 2019. aasta riigieelarve seaduse osa summasid on valed. Rahandusministeerium esitas Riigikogule vigu sisaldava eelnõu. Riigieelarve koostamise protsess Rahandusministeeriumis ei taga Riigikogule kinnitamiseks esitatava seaduse koondosa summade õigsust. Investeeringute ning põhivara amortisatsiooni ja väärtuse muutuse kulu eelarved on koondosas esitatud tegelikult planeeritust suuremana – vastavalt 2,4 miljoni euro ja 36,4 miljoni euro võrra. Need peavad võrduma põhiseaduslike institutsioonide, Riigikantselei ja valitsemisalade vastavate eelarvete summaga, kuid seaduse koostamisel ei ole seda kontrollitud.
Kuludes tuleb elimineerida valitsemisalade vahel tehtud tehingud, kuid elimineerimata on jäänud Rahandusministeeriumi eelarvest valitsemisala asutustele antud välistoetuste kaasfinantseerimise toetus summas 5,5 miljonit eurot.
Eeltoodu tulemusena on 2019. aasta riigieelarve koondosas nii investeeringute, kulude kui ka põhivara amortisatsiooni ja väärtuse muutuse kulu eelarved tegelikult planeeritust suuremad. Samuti on 2019. aasta riigieelarve seadusesse jäänud osa 2018. aasta riigieelarve seaduse summasid, mida ei ole muudetud.
Mida me auditi tulemusel soovitasime?
Riigikontrolli olulisemad soovitused kaitseministrile ja rahandusministrile:
- korraldada Kaitseväe põhivarade laoarvestus selliselt, et oleks tagatud lao- ja raamatupidamisarvestuse võrreldavus;
- esitada Riigikogule menetlemiseks korrektne aasta riigieelarve seaduse eelnõu.