Kohalikes omavalitsustes järgitakse erivajadusega täiskasvanute toetamisel valdavalt sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtteid, kuid samas tuleb siiani ette olukordi, kus omavalitsused jätavad inimesele vajalikus mahus abi andmata. Samuti esineb seniajani üle Eesti seadusega vastuolus olevaid omavalitsuste määrusi, mis piiravad teenuste saamist.

Inimese jaoks sõltub abi saamine tema elukohajärgse omavalitsuse sotsiaalteenuste tagamise võimekusest ja prioriteetidest. Lisaks sõltub abi saamine sellest, kui teadlik on omavalitsus seadustest tulenevatest kohustustest ja kas omavalitsus neid ka täidab.

Auditi peamised tähelepanekud

• Riigikontrolli ülevaatest selgus, et valdav osa kohalikke omavalitsusi (KOV) järgib tervikliku abivajaduse väljaselgitamise põhimõtet ehk hindab inimese abivajadust laiemalt ja püüab leida talle vajaliku abi. Samas on probleeme KOVide abivajaduse hindamise otsuste ehk haldusaktide vormistamisega. Riigikontrolli poolt KOVide seas läbi viidud küsitlusest ilmnes, et vähemalt 40% KOVides esineb risk, et inimesele ei selgitata, mis kaalutlustel ta abist ilma jäeti.
• Enamik KOVe lähtub sotsiaalhoolekandelise abi määramisel pigem seaduses nõutust ehk inimese vajadusest. Vähem lähtuvad KOVid neist kriteeriumitest, mille järgi abivajadust hinnata ei tohi (nt omavalitsuse võimalused, sobiva teenuseosutaja olemasolu).
• Samas tunnistasid enam kui pooled KOVidest, et neil on tulnud ette olukordi, kus inimesele, kel omavalitsus on tuvastanud teenuste vajaduse mahus, mis läheb üle KOVi võimaluste, on KOV jätnud inimesele sotsiaalhoolekandelise abi vajalikus mahus osutamata. Lisaks märkis enam kui kolmandik KOVe, et juhul, kui inimesel on teenust vaja tavapärase tööaja väliselt või väljaspool omavalitsuse piire, jätavad nad teenuse osutamata. Mõlemad praktikad on vastuolus sotsiaalhoolekande seadusega.
• Riigikontroll tuvastas, et mitmete kontrollitud omavalitsuste määrused on siiani vastuolus sotsiaalhoolekande seadusega, sest seavad sotsiaalteenuse saamise tingimuseks Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud puude. Üks põhjus, miks KOVides esineb seniajani seadusega vastuolus olevaid määrusi, võib olla see, et mitmed Sotsiaalkindlustusameti poolt kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö ametnikele koostatud soovituslikud juhendid sisaldavad eksitavat infot. Neist juhenditest võib välja lugeda, et need teenused on mõeldud eeskätt vaid ameti tuvastatud puudega inimestele. 
• Samuti ei arvesta Riigikontrolli hinnangul paljude omavalitsuste määrused sotsiaalteenuse tasu määramisel inimese ja tema pere majandusliku olukorraga, ehkki seadus seda nõuab. Seejuures pole Sotsiaalkindlustusamet andnud KOVidele piisavaid juhiseid, kuidas arvestada sotsiaalteenuse eest tasu küsimisel inimese ja tema pere majandusliku olukorraga. Enamik KOVe tundis aga vajadust soovitusliku abimaterjali järele, et tekiksid ühtsed põhimõtted sotsiaalteenuste eest tasu küsimisel.
• KOVid, kes ei suuda ise tagada, et küsitav tasu ei saaks teenuse saamise takistuseks, jätavad selle ülesande inimese õlule. See tähendab, et need KOVid panevad sel juhul erivajadusega inimese olukorda, kus ta peab talle määratud majanduslikult ülejõukäiva tasu tõttu pöörduma uuesti KOVi poole ning tunnistama ja tõestama, et ta ei ole võimeline seda tasu maksma.
• Sotsiaalkindlustusamet on võimaldanud aastate jooksul KOVidele erinevaid hindamisvahendeid, kuid üle poolte KOVidest neid ei kasuta. Abivajaduse hindamise praktika ühtlustamist ja kvaliteedi tõstmist takistab see, et Sotsiaalkindlustus-ameti soovituslikku hindamisvahendit pole siiani viidud kaasaegsele ja mugavale platvormile.

Peamised soovitused

Riigikontrolli soovitus Haapsalu ja Paide linnavalitsusele ning Märjamaa, Rae, Rõuge, Saarde ja Haljala vallavalitsusele:

• viia omavalitsuse määrused kooskõlla sotsiaalhoolekande seadusega, nii et ühegi kohaliku omavalitsuse korraldatava sotsiaalteenuse saamise tingimuseks poleks seatud Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud puuet.

Riigikontrolli soovitus Haapsalu, Loksa, Rakvere, Pärnu ja Sillamäe linnavalitsusele ning Lüganuse, Märjamaa, Rõuge, Saaremaa, Saarde, Haljala, Jõgeva ja Peipsiääre vallavalitsusele:

• viia omavalitsuse määrused kooskõlla sotsiaalhoolekande seadusega, nii et sotsiaalteenuse tasu määramisel arvestataks inimese ja tema pere majandusliku olukorraga.