Riiklik põhjaveeseire võrk on praegu katvuselt hõre, kõiki olemasolevaid andmeid ei kasutata ning osa seirepunkte paikneb kohtades või sügavustes, kus põllumajandusest tulenevat reostust ei ole või see ei pruugi avalduda. Samuti selgus auditist, et põhjaveeproove võetakse enamasti ajal, kui nitraate on põhjavees vähem, ja osa seisundi hindamiseks vajalikest andmetest puudub. Seetõttu ei pruugi Kliimaministeeriumi ametlikud hinnangud põhjaveekogumite seisundite kohta peegeldada põhjavee tegelikku kvaliteeti. Usaldusväärsete andmete vähesus raskendab ka põhjavee kaitseks vajalike otsuste tegemist.
Põhjavee puhtusest sõltub inimeste tervis ning ökosüsteemide seisund, kuid põhjavee nitraadisisaldus on Eestis mitmetes piirkondades kasvutrendis. Elanike rajatud uutes joogiveekaevudes on leitud märkimisväärseid nitraadinäitajaid ning ka riiklik põhjaveeseire näitab põhjavee nitraadisisalduse suurenemist.
Kehtivad nõuded väetamisele ei maanda piisavalt toitainete põhja- ja pinnavette leostumise riski, muu hulgas seetõttu, et nõuded lubavad väetada planeeritud saagi järgi ning kui saaki tegelikult nii palju ei saada, ei kasuta taimed kogu väetist ära ja ülejääk võib leostuda põhjavette. Samuti tuleks sõnniku laotamise reeglites senised ajalised piirangud üle vaadata, et need arvestaksid paremini perioode, mil leostumise risk on iseäranis suurem.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on perioodil 2018–2024 maksnud 366 miljoni euro ulatuses põllumajandustoetusi, millel on veekaitse seisukohalt eeldatav kaasmõju, kuid ei ole hinnanud, mil määral need erinevad toetused on põhjavee kaitsel mõju avaldanud. Samuti puudub ministeeriumil endiselt usaldusväärne põllupõhine ülevaade, mida Riigikontroll tõi esile juba 8 aastat tagasi tehtud auditis, kui palju, kuhu ja milliseid väetisi, taimekaitsevahendeid ning sõnnikut pannakse. Maaparandusseiret, mis näitab põldudelt leostuvate saasteainete hulka, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium süstemaatiliselt ei tee. Seega on risk, et ka Euroopa Liidu uue toetusperioodi raha aastateks 2028–2034 planeerimisel pole Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil kuigivõrd head ettekujutust, millised toetusmeetmed ja millisel määral tegelikkuses põhjavee kaitsele kaasa aitavad.
Euroopa Liidu nõuete kohaselt peavad kõik Eesti 31 põhjaveekogumit olema hiljemalt 2027. aastaks heas seisundis, kuid Eesti seda eesmärki ei saavuta. Põhjavee seisundist annab Kliimaministeerium ülevaate Euroopa Komisjonile iga kuue aasta järel. Värske ülevaade põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi kohta peaks valmima 2026. aasta lõpuks.
Kui Eesti ei suuda põhjavee seisundit parandada ega selle tegelikku seisundit usaldusväärselt näidata, võib sellega halvemal juhul kaasneda Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus Eesti riigi vastu ja trahv.
Riigikontroll soovitas taristuministril kujundada ümber põhjavee seirevõrk, hinnata veekaitsemeetmete mõju põhjaveele, ning muuta väetamise regulatsiooni nii, et see vähendaks toitainete põhjavette leostumise riski.
Riigikontroll soovitas regionaal- ja põllumajandusministril tagada, et hinnataks põllumajandustoetuste mõju põhjavee seisundile, ja töötada välja maaparandusseire, mis võimaldaks muu hulgas hinnata ka põllumajandustoetuste mõju.
Regionaal- ja põllumajandusminister nõustus Riigikontrolli soovitusega välja töötada maaparandusseire, kuid puudusid arusaadavad selgitused, kas ja kuidas põllumajandustoetuste mõju hindamist põhjaveele tegelikult läbi viima hakatakse.
Riigikontrolli peab oluliseks, et Kliimaministeerium kiirendaks paljude auditis viidatud probleemide lahendamist ega jätaks nendega tegelemist Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi veemajanduskavade koostamise aega aastate pärast, sest põhjavee kvaliteet mõjutab inimeste tervist ja põhjavee puhtuse tagamine ei kannata edasilükkamist ebamäärasesse tulevikku.
Taustaks
- Eestis on 31 põhjaveekogumit, mille hea seisund tuleb Euroopa Liidu nõuete kohaselt saavutada hiljemalt 2027. aastaks.
- Põllumajandus on peamine põhjavee nitraadireostuse allikas ning senised meetmed ei ole suutnud reostuse kasvu peatada.
- Eestis saab enamik inimesi joogivee põhjaveest. Kui põhjavesi reostub, on selle taastumine aeglane ning mõnel juhul võib võtta aastakümneid.
- Praeguseks on maapinnalähedased kaevud (kuni ca 15 m sügavused salv- ja puurkaevud) suure reostuskoormuse all ning probleemide vältimiseks soovitatakse muu hulgas kasutada joogiveeks sügavamate kihtide põhjavett. Ka allikavett ei saa mitmel pool joogiks tarvitada.
Nitraaditundliku ala allikate nitraadisisaldus aastatel 1981–2025
Allikas: Tallinna Ülikool Riigikontrolli tellimusel
Nitraaditundliku ala põhjavee seireandmed näitavad nitraadisisalduse kasvutrendi. Kui perioodil 2016–2019 oli keskmine nitraadisisaldus 30,2 mg/l, siis perioodil 2020–2023 on see tõusnud 33,6 mg/l-ni. Pikemas vaates on nitraaditundliku ala põhjavee nitraadisisaldus alates 2010. aastast suurenenud ligikaudu 60% (vt joonist).
Nitraadisisalduse kasvutrend Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala põhjavees aastatel 2010–2023
Allikas: Riigikontroll Kliimaministeeriumi andmete alusel
