Põhjavee puhtusest sõltub otseselt inimeste ja ökosüsteemide tervis. Suure nitraadisisaldusega joogivesi suurendab terviseriski ning ökosüsteemides kahjustab reostus looduslikku tasakaalu ja elurikkust.
Eestis on põhjavee nitraadireostus kasvanud. Elanike rajatud uutes joogiveekaevudes on leitud väga suuri nitraadinäitajaid ning ka riiklik põhjaveeseire nitraaditundlikul alal näitab reostuse suurenemist.
Samas võib Kliimaministeeriumi ametlik hinnang põhjavee seisundile olla tegelikkusest parem, sest seirevõrk on puudulik, kõiki andmeid ei kasutata ning proove võetakse enamasti ajal, mil reostusnäitajad on väiksemad, ja kohtadest, mis põllumajandusreostust ei näita. Seetõttu puudub kindlus, millises seisus Eesti põhjavesi tegelikult on. Euroopa Komisjonile antud lubadust – tagada kogu Eesti põhjavee hea seisund aastaks 2027 – täita ei suudeta, mistõttu ohustab Eestit halvemal juhul rikkumismenetlus ja trahv.
Riigikontrolli peamised tähelepanekud
Kliimaministerium ei ole taganud, et veekaitse regulatsioonid ja järelevalve pidurdaks põhjavee reostumist. Vee kaitseks mõeldud veemajanduskava meetmed ning veeseadusest tulenevad reeglid ei ole põhjavee kaitsmiseks piisavad. Kehtivad normid põldude väetamisele võimaldavad toitainetel põhja- ja pinnavette leostuda. Üks põhjus on see, et väetise koguse määramisel lähtutakse planeeritud saagist. Kui tegelik saak jääb väiksemaks, võib osa väetisest jääda taimedel kasutamata ja leostuda. Seda, kas planeeritud saak on põhjendatud, ei kontrollita ning puuduvad lahendused olukordadeks, kus tegelik saak jääb väiksemaks. Sõnnikut on lubatud laotada ajal, mil leostumine on kõige suurem – sügisel ja taimkatteta põldudele. Leostuvatele toitainetele piiranguid seatud ei ole ning Keskkonnaameti järelevalvele ei ole antud kohustust seda ka hinnata. Veemajanduskavades planeeritakse küll erinevaid meetmeid põhjavee kaitseks, kuid Kliimaministeerium ei ole hinnanud, kas meetmetest on ka tegelikult kasu.
Kliimaministeeriumi vastutusel olevad põhjaveekogumite seisundi hindamise põhimõtted võimaldavad põhjavee seisundit määrata ebapiisavate andmete põhjal ning näidata tulemusi paremana. Puudub kindlus, millises seisus tegelikult Eesti põhjavesi on. Kliimaministeerium ei ole põhjavee seirevõrku planeerides arvestanud põllumajandusreostuse esinemisega: proove võetakse paljuski asukohtadest, mis põllumajandusreostust ei näita ega saagi näidata. Osa näitajate (nt pinnavee seisundi) kohta puuduvad andmed üldse, kuid see ei takista Kliimaministeeriumil põhjavee seisundit lugeda heaks.
Kuigi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab Euroopa Liidust laekuva põllumajanduse toetusraha jagamisel muu hulgas tagama, et reostussurve väheneks ning vee seisund paraneks, ei oska ministeerium öelda, milline on viimasel perioodil makstud 366 miljoni euro veekaitseline mõju. Ministeerium pole hinnanud, kas toetused annavad soovitud tulemuse põhjavee kaitsel. Põhjavee kõige suurem reostaja on põllumajandus, mistõttu peaks erilise tähelepanu all olema põllumajanduslike praktikate tõttu toitainete leostumine, mille kaudu saaks hinnata makstavate toetusmeetmete mõju. Maaparandusseiret, mis näitab põldudelt leostuvate saasteainete hulka, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium süstemaatiliselt ei tee. Samuti puudub ministeeriumil endiselt ka ülevaade, kui palju, kuhu ja milliseid põllumajanduskemikaale ning sõnnikut pannakse. Seega on risk, et ka uut toetusperioodi planeerib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teadmata, millised toetusmeetmed ja millisel määral tegelikkuses põhjavee kaitset tagavad.
Riigikontrolli soovitused ja auditeeritute vastused
Riigikontrolli soovitused taristuministrile:
- seada riigi tasemel selged ja mõõdetavad eesmärgid, et vähendada toitainete (lämmastiku ja fosfori) leostumist põhjavette, ning rakendada meetmeid, mis aitavad neid eesmärke saavutada;
- tihendada põhjaveekogumite seire võrku ning ennekõike asukohtades, kus põllumajandusest tulenev reostuse oht on suurem; hõlmata seireprogrammi allikad; kasutada põhjaveekogumite seisundi hinnangute koostamisel ka nitraaditundliku ala kõiki seireproove ning kohandada seisundihinnangute metoodikat viisil, mis muu hulgas ei laseks põhjavee seisundit määrata heaks olukorras, kus andmed seisundi kohta tegelikult puuduvad;
- muuta väetamise regulatsiooni selliselt, et see ei lähtuks üksnes planeeritud saagikusest, vaid arvestaks saagikuse võimaliku varieeruvuse ja toitainete leostumise riskiga ning näeks ette lahendused olukordadeks, kui saaki ei saada plaanitud koguses.
- Kliimaministeerium peab oluliseks, et toitainete koormuse vähendamise eesmärgid ning nende saavutamiseks kavandatavad meetmed põhineksid võimalikult heal teadmisel veekogumite seisundist, olulistest koormusallikatest ja vajalikust koormuse vähendamise ulatusest. Veemajanduskavade koostamisel hinnatakse regulaarselt erinevate sektorite mõju veekeskkonnale ning kavandatakse meetmed tuvastatud keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Samad meetmed panustavad üldjuhul korraga mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisse, sealhulgas toitainete koormuse vähendamisse. Kliimaministeerium osaleb Euroopa Komisjoni ja Teadusuuringute Ühiskeskuse tööriistakasti väljatöötamises, mille eesmärk on toetada liikmesriike veekogumite hea seisundi saavutamiseks vajaliku toitainete koormuse vähendamise vajaduse hindamisel. Tulemusi planeeritakse kasutada veemajanduskavade meetmeprogrammide ja teiste asjakohaste tegevuskavade meetmete kavandamisel ning prioriseerimisel.
- Muudetakse põhjaveekogumite seirevõrku nii, et see tagaks põhjaveekogumite seisundite usaldusväärsemad hinnangud ja koormusallikate täpsema iseloomustamise (sh põllumajandus-tegevus koormusallikana).
- Nitraaditundliku ala tegevuskava 2025–2028 meetme „NTA teekaart 2028“ raames on Kliimaministeeriumil kavas üle vaadata põllumajanduse veekaitsenõuded, sealhulgas väetamisega seotud nõuded ja piirangud. Praegu on käimas meetmete sisuline ning sotsiaalmajanduslik analüüs, mille käigus hinnatakse olemasolevate nõuete tõhusust ning võimalikke lahendusi põllumajandusest pärineva toitainete koormuse vähendamiseks, sealhulgas väetamisnõuete asjakohasust erinevate saagikustingimuste ja toitainete leostumise riskide arvestamisel. Analüüsi tulemuste põhjal kavandatakse vajalikud muudatused ning nende rakendamiseks valmistatakse ette veeseaduse muutmise eelnõu vastavalt nitraaditundliku ala tegevuskavas kokku lepitud ajakavale.
Riigikontrolli soovitus regionaal- ja põllumajandusministrile: tagada, et hinnataks põllumajandustoetuste mõju põhjavee seisundile.
Alustatud on Euroopa Liidu uue finantsperioodi 2028–2034 ettevalmistusi ning selle käigus analüüsitakse ka veekaitsesse panustavaid meetmeid. Toetusmeetmete kujundamisel tugineme järjepidevalt avalikele andmetele, teadus¬uuringutele, eksperthinnangutele ning seire- ja hindamistulemustele.
Samas tuleb silmas pidada, et iga konkreetse tegevuse või meetme mõju otsene seostamine vee seisundi paranemisega on väga keeruline, kuna vee kvaliteeti mõjutavad samaaegselt mitmed tegurid, sealhulgas muutuvad ilmastikutingimused, veekogumi valgalal toimuvad tegevused, mullastiku omadused, hüdroloogilised protsessid jms. Toetusmeetmete üheks eesmärgiks on motiveerida põllumajandustootjate käitumist keskkonnahoidlikkuse suunas. Meetmeid rakendatakse mitmel järjestikusel aastal ja nende mõju avaldub sageli pikema perioodi vältel.