Arvamus raamatupidamise aastaaruande õigsuse kohta 

Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruanne, mis näitab riigi konsolideeritud tulemiks –0,7 miljardit eurot ja konsolideeritud varade mahuks 31.12.2024. aasta seisuga 26,7 miljardit eurot, kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui jätta arvestamata märkus varude saldo kohta.

Märkus varude saldo kohta

Riigikontrollil ei olnud võimalik veenduda riigi konsolideeritud ja konsolideerimata bilansi kirjel „Varud“ 31.12.2024. aasta seisuga kajastatud Kaitseministeeriumi varude saldo õigsuses summas 0,7 miljardit eurot, kuna Kaitsevägi ei esitanud Riigikontrollile andmeid esmakordselt arvele võetud varude kohta ning puudub selgus, millised varud, millises mahus ja millises maksumuses on bilansis kajastatud ning millised on jäetud bilansis põhjendamatult kajastamata.

Arvamus tehingute seaduslikkuse kohta

Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud kooskõlas riigieelarve seaduse, 2024. aasta riigieelarve seaduse, riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse ja 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadustega. Riigikontroll kontrollis, kas põhiseaduslikud institutsioonid, Riigikantselei ja ministeeriumide valitsemisala asutused on kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute tegemisel lähtunud neile antud eelarvest.

Märkus eelarve täitmise aruande kohta 

Riigi 2024. aasta riigieelarve täitmise aruandes on Kaitseministeeriumi osas näidatud tegelikust väiksemana saadud toetuste tulusid 24,3 miljoni euro ulatuses, tehtud investeeringuid 16,9 miljoni ja kulusid 144,8 miljoni euro ulatuses. Riigikontroll on kahel järjestikusel aastal teinud samasisulise märkuse, kuna Kaitseministeerium ei ole riigieelarve täitmise aruandes lähtunud Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtetest. Kaitseministeerium on kaitseotstarbeliste varade soetamisel eelarve täitmise aruandes kajastanud osa tehinguid hetkel, mil kaupade juriidiline omandiõigus on välismaistelt tarnijatelt üle võetud, mitte siis, kui kaup on tegelikult Eestisse tarnitud ja kauba valdamisega seotud riskid on müüjalt Kaitseministeeriumile üle kandunud. 2023. aasta eelarve täitmise aruandes kajastas Kaitseministeerium põhjendamatult kokku 189,9 miljoni ning 2024. aastas 45,8 miljoni euro väärtuses kaitseotstarbelisi varasid, mille tegelik tarne Eestisse toimus järgmisel eelarveaastal. Kaitseministeerium pidanuks nende varade ostu kajastama tegelikust tarnest lähtuvalt. 

Peamised tähelepanekud

Riigikontroll ei saa kinnitada, et Kaitseministeerium ei ole võtnud Euroopa Liidu kaitsealase koostöö sihtriikidele kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vahendite vahendamisel riigieelarvele riske. Riigikontrollile jäeti hinnangu andmiseks vajalikud lepinguid esitamata. 2024. aasta riigieelarve ja 2025. aasta riigieelarve seadusega on Kaitseministeeriumile antud luba vahendada Euroopa Liidu kaitsealase koostöö sihtriikidele kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vajalikke vahendeid. Loa andmisel on seaduses lähtutud eeldusest, et kaitseotstarbelise varustuse vahendamisel riigieelarvele riske ei võeta ning Kaitseministeeriumi eelarvet vahendamise eesmärkidel ei kasutata.

Auditi käigus ei olnud võimalik kindlaks teha, et toetuse vahendamise lepingutega ei võetud riigieelarvele riske, kuna Riigikontrollile ei esitatud kõiki hinnangu andmiseks vajalikke lepinguid. Seetõttu ei ole Riigikontrollile teada ka sõlmitud lepingute rahaline kogumaht, kuid teada on, et 2024. aasta jooksul laekus Kaitseministeeriumile toetuse ettemaksu 533,2 miljonit eurot. Riigikontroll on auditis esitatud kolmes lepingus ja varem auditeeritud lepingutes näinud, et Kaitseministeerium on tavapäraseid hanketegevuse ja toetusraha kasutamisega kaasnevaid riske riigieelarvele võtnud ning varasemates tehingutes Eesti eelarveraha ajutiselt nende tehingute rahastamiseks kasutanud.

Riigikontroll toob kuuendat aastat välja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe sisekontrollisüsteemi puudused, mis mõjutavad varade, kulude ning nõuete arvestust nii raamatupidamises kui ka eelarve täitmises. Riigikontroll tuvastas probleeme lepingute halduses ja nende täitmise jälgimises, saadud kauba vastavuse ja kohalejõudmise kontrollimises ning arvelevõtmises nii ressursihalduse infosüsteemis kui ka raamatupidamises.

Ministeeriumite antavate riigisiseste toetuste jagamise põhimõtteid tuleks täpsustada, et tagada eelarveraha läbipaistev ja sihipärane kasutamine. Audit näitas, et riigisiseste toetuste jagamise probleemid on jäänud suuresti samaks, mis eelmisel aastal. Auditi käigus ilmnes juhtumeid, kus toetusi oli jagatud konkreetseid eesmärke seadmata ja tundmata huvi, milleks raha kasutatud on. 

Üle poole riigisisestest toetustest makstakse tegevustoetustena. Riigieelarve seaduses sellist toetuse liiki ette nähtud ei ole. Tegevustoetuste ja projektipõhiste toetuste eristamine on sätestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas, mille kohaselt kaasneb tegevustoetustega võrreldes projektipõhiste toetustega vabam rahakasutus. Näiteks ei pea määrama raha kasutamise täpset otstarvet, küsima tagasi toetuse kasutamata jääki ega kontrollima hiljem toetuse sihipärast kasutamist. Tegevustoetuste maksmisel esines ka olukordi, kus riigiasutused andsid toetust rohkem, kui toetuse saaja suutis ära kasutada. Et jagada toetusi (eelkõige tegevustoetusi, mis ei tulene eriseadustest) sihipäraselt ja senisest läbipaistvamalt, on vaja selgemaid reegleid.

Endiselt võtab eelarveaastal kasutamata jäänud raha jääkide selgitamine ligikaudu pool aastat ning nende jääkide ülekandmisel järgmisesse aastasse on eksitud riigieelarve seaduse ja Rahandusministeeriumi juhendiga kehtestatud nõuete vastu. Peamiselt seisnevad valitsemisalade eksimused selles, et eelarvejääkide üleviimisel muudetakse riigieelarve sihtotstarvet, mis üldjuhul ei ole lubatud. Rahandusministeerium on ülekandmisel ületanud Vabariigi Valitsusele 2024. aasta riigieelarvega kehtestatud limiite ning kandnud teist korda üle 2023. aasta eelarve jääke summas 36,3 miljonit eurot.

Riigikontrolli soovitused 

Auditi tulemusel tegi Riigikontroll mitmeid soovitusi kaitseministrile ja rahandusministrile.

Vabariigi Valitsuse seaduse järgi peab minister tagama sisekontrollisüsteemi rakendamise ministeeriumi valitsemisalas. Kaitseministril tuleb võtta tarvitusele meetmed, et tagada majandustehingute kajastamisel Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtetest lähtumine ning koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori ja Kaitseväe juhatajaga tuleb kaitseministril lahendada varade arvestuses, inventeerimises ja teistes tööprotsessides tuvastatud probleemid.

Rahandusministril soovitas Riigikontroll vaadata üle riigisiseste toetuste jagamise põhimõtted ning tagada eelarvejääkide ülekandmiseks kehtestatud nõuete täitmine või hinnata regulatsiooni asjakohasust ja viia regulatsioon vastavusse tegelike vajadustega. Auditi aruande koostamise ajaks on Rahandusministeerium saatnud kooskõlastusringile riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on muu hulgas täpsustada seadusepilti, Vabariigi Valitsuse reservi, riigisiseste toetuste, kulude sihtotstarbe muutmist ja kasutamata eelarveraha ülekandmist puudutavaid sätteid.