Riigikontrolli hinnangul ei ole Keskkonnaministeerium korraldanud kaitstavate metsade kaitset selliselt, et oleks tagatud nende metsade loodusväärtuste säilimine.

Keskkonnaministeeriumil on neis metsades loodusväärtuste säilimise tagamiseks vaja oluliselt parandada valdkonda puudutavate andmete selgust, piisavust ja ajakohasust. Praegu puudub usaldusväärne ülevaade, kui palju metsa on kaitse all. Samuti ei ole teada, millises mahus on kaitstavates metsades raiutud, sest ministeerium ega Keskkonnaamet seda infot ei kogu. Samas oleks see info oluline, et hinnata raiete mõju kaitstavatele metsadele. 

Keskkonnaamet on lubanud kaitsealadel raieid, ilma et oleks teada, kui palju on juba toimunud raied koosmõjus mõjutanud kaitse-eesmärke. Auditi käigus tellitud eksperditöö (analüüsiti kümmet juhtumit) näitas, et piiranguvööndite ja hoiualade loodusväärtused on saanud vaadeldud juhtudel kahjustada.

Riigikontroll juhtis juba 15 aastat tagasi avaldatud auditis  tähelepanu asjaolule, et looduskaitset vajavate metsaelupaikade kaitse pole korraldatud viisil, mis tagaks nende soodsa seisundi. Enamik toona tõstatatud probleeme on endiselt lahenduseta. 

Auditi peamised tähelepanekud

Ebaselge on see, kui palju metsa on kaitse all. Keskkonnaagentuuri poolt avalikkusele kuvatavad andmed kaitstavate metsade pindala kohta ei anna selget ega adekvaatset pilti. Vea ulatuse selgitamiseks oleks vaja põhjalikult analüüsida kaardiandmeid ja kokku leppida metoodikas, kuidas pindala leida. Keskkonnaministeeriumi haldusalas puudub kokkulepe, millisele definitsioonile vastav „mets“ peaks olema andmeanalüüsi aluseks. Eesti looduse infosüsteemis olevaid andmeid on võimalik erinevalt tõlgendada, mis võimaldab omakorda andmeanalüüsis lihtsasti eksida ja metsade pindalasid näidata erinevalt.

Kuna kaitse-eeskirjades ja kaitsekorralduskavades ei ole piisavalt kirjeldatud ega hinnatud metsa majandamise mõjusid, pole Keskkonnaametil kogu vajalikku infot, mille põhjal otsustada, kas raiumine loodusväärtusi kahjustab. Kõigil kaitsealadel pole kaitsekorralduskavasid. Keskkonnaministeerium peab piisavaks statistilise metsainventuuri (SMI) andmeid nii metsanduse üldiseks korraldamiseks kui ka metsade kaitse korraldamiseks, kuid need andmed kajastavad kahe aasta tagust seisu ning neist ei saa infot kaitstavate metsade raiete kohta. 

Kaitse-eeskirju on muudetud, lubades kuni kahehektarilisi lageraieid piiranguvööndites. (2022. a oli lageraie lubatud 173-s metsaga kaitseala piiranguvööndis 189-st .) Selle tulemusel on lubatud raiuda lagedaks üksteise lähedal asuvates metsades erinevate raievõtetega suured alad ning kaitsealuse piiranguvööndi metsi on võimalik majandada sarnaselt metsadega, mis pole kaitse all. Otsest infot selle kohta, kuidas mõjutavad raied kaitstava metsa ökosüsteemi, ei koguta keskkonnaseire raames, kaitse-eeskirjade ega kaitsekorralduskavade koostamise käigus. Seda ei analüüsita ka kaitsealadel raiumise lubade heakskiitmisel. 

Keskkonnaseire andmed näitavad mitmete taime-, looma- jm liikide seisundi halvenemist kaitstavates metsades, kuid Keskkonnaagentuur ega Keskkonnaamet ei ole halvenemise põhjusi välja selgitanud. Kuna metsaraie seoseid seisundi halvenemisega ei ole hinnatud, ei näinud Keskkonnaministeerium kuni Euroopa Liidu rikkumismenetluse algatamiseni piisavalt põhjendust kaitsealadel raiete piiramiseks. 

Kahju tekkimisele aitab kaasa ka see, et raielube on antud vastuolus kaitse-eesmärkidega ning lubades pole seatud liigi või elupaiga kaitseks vajalikke piiranguid. Eksperditöös analüüsitud juhtumid näitavad vigu, mille kordumine pole välistatud ka teistel juhtudel, kui kaitstavas metsas soovitakse raiet teha. 

Natura elupaikade kaitse alla võtmise pindalaeesmärgid on Eestis täidetud, kuid vana metsa kui elupaiga seisund on halb või ebapiisav. Nii Euroopa kui ka Eesti Keskkonnaagentuuri hinnangul mõjutavad metsade elurikkust kõige enam suurepinnalised lageraied ning Eesti puhul märgitakse, et raiete kogupindala ja maht on viimasel kümnendil järjekindlalt suurenenud.

Raiumisele seatavaid piiranguid peaksid kompenseerima ning seeläbi aitama kaitset tagada Natura erametsatoetused, kuid nende maksmine ei sõltu praegu sellest, kas üldse ja kui palju metsa kaitstaval alal alles on. Toetust makstakse ka lagedaks raiutud alade eest ning elupaiga säilimine ei ole toetuse maksmise eelduseks. Kuigi toetuse eesmärk peaks olema saamata jäänud tulu hüvitamine, ei sõltu toetamise määr sellest, kui palju on võimalik metsast tulu saada.

Metoodika, mida kasutatakse looduskaitseliste piirangutega maade riigile võõrandamisel, ei ole selge ning tekitab maa võõrandajate suhtes ebavõrdse olukorra. Looduskaitse ja eraomaniku metsamajanduslike huvide tasakaalu hoidmiseks on loodud võimalus võõrandada looduskaitselised maad riigile, kuid riigiga sõlmitava tehingu kriteeriumid ei ole selged ning müügihinna kujunemisel ei ole osapooltele selged asjaolud, mida ostuhinna kalkuleerimisel arvesse võetakse. 

Mida me auditi tulemusel soovitasime?

Selleks et tagada parem info kaitstavate metsade ja seal raiumise kohta ning saavutada nende metsade hea seisund, soovitab Riigikontroll: 

• luua metsaregistri juurde rakendus raiete kajastamiseks kaitsealadel ning võimalus otsida andmeid nii kaitsealade kui ka nende kaitserežiimide kaupa. Kaitsealade metsade pindala statistikas kasutada Eesti looduse infosüsteemile lisaks Eesti topograafia andmekogu andmeid;
• korraldada metsaregistri muutmine selliselt, et metsaomanik esitaks aruande raielubade realiseerimise kohta. Kui raieloas on seatud raie tegemisele piiranguid, tingimusi või soovitusi, oleks oluline nõuda nende täitmise kohta ülevaadet;
• tagada, et enne kaitstavas metsas raiumise loa kinnitamist oleks hinnatud raie mõju loodusväärtustele, kaitsealadel toimuks raiete planeerimine kogu ala arvestades ning raielubade andmisel arvestataks raie kumulatiivset mõju;
• analüüsida uuendusraie mõju kaitstavate metsade ökosüsteemile ja vajaduse korral lubada neid metsi majandada püsimetsana.