Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ei ole koolipidajana taganud, et kõik kutseõppeasutuste (edaspidi kutsekoolide) õpilased saaksid õigusaktidega ette nähtud tuge. Vajaliku toeta on õpilastel raskem õpingutes ja tööelus edukalt hakkama saada ning realiseerida oma arengupotentsiaali. Kutsekoolidest enamik ei tule nõuetekohase tugiteenuste ja -meetmete pakkumisega toime. Kutsekoolides on puudus kvalifitseeritud tugispetsialistidest, mistõttu võib õpilase hariduslik erivajadus jääda märkamata. Selleks, et muuta toevajaduse hindamine kvaliteetsemaks ning tagada tugiteenuste kättesaadavus, tuleb HTMil kutsekoolidele pakkuda senisest enam nii korralduslikku kui ka rahalist tuge.
Peamised tähelepanekud
Hariduslik erivajadus võib kutsekoolides jääda märkamata. Riigikontrolli küsitlusele vastanud 24 kutsekoolist kuus (25%) vastas, et nad ei kaasa tugispetsialiste vastuvõtukomisjonide töösse iga eriala puhul. Ka tugispetsialistide esindatus koolide tugirühmades (mis erivajadust tuvastavad) on ebaühtlane. Samuti puuduvad ühtsed hindamisvahendid ja esineb oht, et toevajaduse tuvastamisel koolides puudub ühesugune metoodiline lähenemine.
90% kutsekoolidest ei tule ressursipuuduse tõttu tugiteenuste ja -meetmete pakkumisega toime ega taga seadusega ettenähtud teenuste kättesaadavust õpilastele. Koolide sõnul on nad osutanud HEV-õpilastele suunatud meetmeid vajalikust kas väiksemas mahus või ei ole tugimeedet üldse osutanud. Eesti Hariduse Infosüsteemist selgus, et vaid ühes koolis oli vaatlusperioodil tööl igal aastal nii psühholoog kui ka eri- ja sotsiaalpedagoog ning selle kooli pidajaks ei olnud HTM, vaid kohalik omavalitsus. Kuigi koolidel on õigus tugispetsialistide palkamise asemel osta vajaduspõhiselt teenust sisse välistelt partneritelt, ei ole koolid seda võimalust palju kasutanud.
Õppekavade avamisel ei ole HTM ega koolid arvestanud tööjõuvajaduse prognoose. Koolid on õppekavade avamisel lähtunud oma varasemast kogemusest ja kompetentsist, samuti avanud õppekavasid, millega seotud kulud on väiksemad. Samas on liiga vähe arvestatud tööjõuvajaduse prognoose. See on tekitanud olukorra, kus mõnes õppekava rühmas ületab koolitatute hulk oluliselt tööturu vajadusi ning võimalus õpitut hiljem tööelus rakendada on väiksem. See probleem puudutab kõiki, sh HEV-õpilasi.
Kutsekoolides ei ole töölesiirdumise toetamine hästi rakendunud. HEV-õpilaste toetamine nii õpingute jätkamiseks kui ka tööle siirdumiseks toimub haridus- ja sotsiaalsüsteemide ristumiskohas, kuid siiani ei ole kahe süsteemi koostöö (nt individuaalse karjääriplaani koostamine, praktikabaaside leidmine) olnud optimaalne. Lisaks on koolid töökohapõhise õppe korraldamisel passiivsed ning ootavad, et initsiatiiv selle korraldamiseks tuleks tööandjalt.
HEV-õpilaste toe rahastamisel kutseõppes ei arvesta HTM erinevalt gümnaasiumiõppe rahastamisest tegelike õppekulude kasvuga. Selle tagajärjel pole kutsekoolide õpilaste toevajadus saanud gümnaasiumiõpilastega samaväärset tähelepanu. Gümnaasiumides on HEV-õpilase tarvis eraldatav toetusraha seoses õpetajate ja tugispetsialistide palkade kasvuga aasta-aastalt paindlikult suurenenud, kuid kutseõppes on HEV-õpilase lisarahastus püsinud samal tasemel aastast 2019 (vt ka vasakkast). Tegelike kulude kasvuga mittearvestamine pärsib tõhusate tugisüsteemide ülesehitamist ja arendamist ning õpilaste individuaalsetest vajadustest lähtuvate tugimeetmete rakendamist.
Kuigi riigil on kohustus tagada kutseõppe kättesaadavus igas maakonnas, ei ole seaduses täpselt kindlaks määratud, mida kättesaadavus tähendab. Kõikides maakondades ei ole võimalik igal kutsehariduse tasemel õppida. See võib olla paratamatus, sest heal tasemel kutseõppe kättesaadavuse kindlustamine nõuab rohkelt ressursse ja kutsekoolide teatav spetsialiseerumine võib olla otstarbekas. On vaja selgust, mida kättesaadavus tähendab.
Riigikontrolli soovitused haridus- ja teadusministrile
- Seada kooli pidajana vajalikud tugiteenuste tulemuslikkuse näitajad ja tagada, et toevajadust hinnatakse ühtlaselt kvaliteetselt ning tugiteenused on koolides kättesaadavad.
- Koordineerida õppekavade avamist ning kutseõppe pakkumise mahtu üle Eesti. Arvestada õppekavade avamisel tööturu vajadusi, andes koolidele tegevustoetuse käskkirjas muu hulgas suunised, millistes õppekavarühmades ja õppevormides tuleb vastuvõttu vähendada või suurendada. Korraldada teise ja kolmanda taseme õpet enamal määral töökohapõhise õppe vormis, et HEV-õpilased leiaks tööturul paremini rakendust.
- Haridus- ja sotsiaalsüsteemi koostöö parandamiseks leppida Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kokku, kuidas ja kelle vastutaval eestvedamisel toimub juhtumikorralduslik töö õpilase tööturule jõudmise toetamisel. Seal hulgas leppida kokku juhtumikorralduslikuks tööks vajamineva andmevahetuse ulatus.
- Arvestada kutseõppe rahastamise ümberkujundamisel, et HEV-õpilastele tuleb anda individuaalsetest vajadustest lähtuvat tuge, sõltumata sellest, kas nad õpivad kutsekoolis või gümnaasiumis. Seda nii tugimeetmete sisu kui ka rahastusmahtu silmas pidades.
- Määrata senisest täpsemalt kindlaks, kuidas seadusega sätestatud kutsehariduse kättesaadavuse põhimõtet tegelikkuses rakendada tuleb.
Täname põhjaliku auditi ning ettepanekute eest! Mitmed auditis soovitatud tegevused, näiteks tugispetsialistide kaasamine koolide vastuvõtukomisjonidesse ning juhendmaterjalide väljatöötamine õppija toevajaduse märkamiseks, on juba tehtud. Enamik soovitatud tegevustest on planeerimise või ettevalmistamise etapis.
Nõustume sellega, et kutseõppe kättesaadavuse põhimõte vajab senisest täpsemat määratlust. Õigusruumi muutmise vajadus selgub tehtavate uuringute ja analüüside käigus.
Haridus- ja Teadusministeeriumis on koostamisel lähteülesanne uuringu „Teise ja kolmanda taseme kutseõppe õpiteekondade analüüs“ läbiviimise hankeks, et välja selgitada teise ja kolmanda taseme kutseõppe õpilaste õppimist ning õpingute järel tööle asumist või edasiõppimist soodustavad ja takistavad asjaolud, mis on seotud eeskätt õppe sisu, mahu, vormi ja korraldusega, aga ka vajaliku toe pakkumisega. Analüüsi põhjal saaks anda soovitusi õppekavade arendamiseks, poliitikakujundajatele ja ka sisendit parendusteks koolipidajatele ja õppeasutustele. Analüüsi tulemuste tähtaeg on 2026. aasta I kvartal.
Koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga otsitakse lahendusi õpilaste tööturule jõudmise toetamisel ning ühtlasi ootame vastavat sisendit mainitud analüüsist.
HTM on asunud välja töötama kutsehariduse uut rahastusmudelit ning arvestab selle käigus Riigikontrolli soovitustega. Uus kutsehariduse rahastamismudeli eelnõu valmib 2025. aasta I poolaastal. Hetkel käivad loodud mudeli arutelud koolide esindajatega. 2026. aasta koolide eelarved arvestatakse loodava mudeli alusel.