Euroopa Liidu õigus on osa Eesti õigusruumist. Selleks, et Euroopa Liidu õigus oleks kooskõlas Eesti huvidega, hakatakse Eesti seisukohti oluliste Euroopa Liidu asjade kohta kujundama juba menetluse või poliitika kujundamise varajases faasis, kuid sageli ei valmi seisukohad algselt seatud tähtajaks. Mida pikemalt seisukohtade heakskiitmine venib, seda vähem jääb aega nende mõjusaks esitamiseks läbirääkimistel.
Napp aeg seab piirid Euroopa Liidu asjade mõjude analüüsi põhjalikkusele ja Eesti eripärade hindamisele, sealhulgas huvirühmade piisavalt varajasele ja konkreetsetes küsimustes kaasamisele, mis on vajalik info hankimiseks.
Seisukohtade kujundamise protsess peaks olema paremini jälgitav ja lõplikud seisukohad paremini leitavad. Näiteks ei ole täielikult kätte-saadavad kõik ministeeriumitelt ja huvirühmadelt saadud seisu-kohad. Parandamisruumi on ka eelnõude infosüsteemi kasutatavusel Euroopa Liidu asjade ettevalmistamisel. See kõik võib mõjutada Eesti seisukohtade tõhusat kujundamist ja aktiivset kaitsmist.
Peamised tähelepanekud
- Seisukohtade lõplik heakskiitmine toimub kavandatust hiljem, teatud juhtudel võib see aga pärssida läbirääkimistel osalemise mõjusust. Seisukohtade kujundamine ja heakskiitmine Euroopa Komisjoni avalikustatud õiguslike ja teiste algatuste kohta võtab sageli rohkem aega kui algul plaanitud ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kiidab lõplikud seisukohad heaks enamasti pärast subsidiaarsustähtaja möödumist. Kui Riigikogule heakskiitmiseks esitatava seisukoha valmimine venib ja sisulised arutelud Euroopa Liidu Nõukogu töögruppides juba käivad, siis on võimalused aktiivselt ja mõjusalt läbirääkimisi mõjutada piiratud.
- Suur osa Euroopa Liidu asjade menetlemise materjalist on avalik, kuid osa seisukohtade kujundamise materjalist pole hõlpsasti leitav. Näiteks ei ole eelnõude infosüsteemi toimikus terviklikul kujul leitavad huvirühmade ja kõigi kaasvastutajate seisukohad. Riigikogu heakskiidetud Eesti lõplikud seisukohad ei ole alati kättesaadavad eelnõude infosüsteemis.
- Kui Euroopa Liidu asi on hinnatud oluliseks, küsitakse huvirühmadelt selle kohta arvamust ja informeeritakse neid seisukohtade valmimise protsessist, kuid paremat kaasamist pärsivad seisukohtade kujundamiseks ettenähtud piiratud aeg, sobivate infosüsteemide puudumine ja ülesannete suur maht. Parema kaasamise toetamiseks koostati 2024. aasta alguses ministeeriumitele soovituslik juhend. Kuigi info Euroopa Liidu asjade kohta saadetakse paljudele huvirühmadele ja koostööpartneritele, jõuab suure mahu ja ressursipuuduse tõttu enamasti tagasisidet anda vaid osa neist.
- Euroopa Liidu asjade mõju analüüsides pole alati pööratud piisavalt tähelepanu Eesti ettevõtjatele, elanikele või riigile avalduvatele mõjudele. Mõju analüüside põhjalikkus sõltub eelkõige esialgsest hinnangust eelnõu olulisusele. Prioriteetsete eelnõude mõjusid suudetakse käsitleda ka lühikese aja jooksul. Eesti spetsiifiliste mõjude väljatoomine seisukohtade kujundamisel on ebaühtlane.
Riigikontrolli soovitused
Riigikontrolli soovitas riigisekretäril täiendada Euroopa Liidu asjade menetlemise juhiseid, selgitades, millal võib seisukohtade kujundamiseks määrata pikema tähtaja; ning luua töökorraldus, mis tagab, et kõik eelnõuga seotud materjalid (sh lõplikud seisukohad ja huvirühmade arvamused) oleksid eelnõude infosüsteemis täielikult kättesaadavad. Samuti soovitas Riigikontroll täpsustada, millal loetakse seisukohad lõplikuks, kui Riigikogu muudab valitsuse seisukohti olulisel määral.
Riigisekretäri vastas, et on nõus Riigikontrolli arvamusega, et Euroopa Liidu asjades seisukohtade kujundamise protsessi saab muuta veel paremini jälgitavaks riigi koosloome keskkonna projekti käigus. Riigisekretär märkis auditi puudusena, et üldistatud järelduste tegemiseks ei olnud auditi valim esinduslik.
Riigikontrolli soovitas kliimaministril ning justiits- ja digiministril kaaluda vajaduse korral huvirühmadele varajase teavituse korraldamist ja hiljem sisulisema kaasamiskirja saatmist ning kliimaministril, justiits- ja digiministril ning majandus- ja tööstusministril tagada, et mõjude hindamine sisaldaks huvirühmade ja ministeeriumide seisukohtade sisulist analüüsi ning Eesti spetsiifilisi riske ja mõjusid.
Majandus- ja tööstusminister tõi välja, et Riigikontrolli läbi viidud keerukate algatuste seisukohtade kujundamise analüüs annab võimaluse tuua esile peamisi murekohti Euroopa Liidu otsustusprotsessis ning seega seda protsessi veel kord läbi mõtestada ja paremaks muuta.
Kliimaminister ja taristuminister nõustusid üldjoontes eelnõus toodud järeldusega, et Eesti seisukohtade ettevalmistamiseks olev napp aeg seab piirid Euroopa Liidu asjade põhjalikuks mõjude analüüsiks ja Eesti eripärade hindamiseks. Samuti nõustuti, et seisukohtade kujundamise protsess peaks olema paremini jälgitav ja lõplikud seisukohad paremini leitavad.
Justiits- ja digiminister nõustus Riigikontrolli soovitustega, kuid märkis, et tervikpildi saamiseks oleks tulnud analüüsida ka Riigikogu rolli, keskendudes protsessi efektiivsuse tagamise võimalustele, sh varasemale prioriseerimisele ning täitevvõimu ja Riigikogu koostöö tugevdamisele.