Riigikontroll hindas koostöös Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudiga enam kui 400 esmashaigestunud patsiendi ravikäsitlust. Eksperditöö järgi saavutas vererõhu sihttaseme ravijuhendis soovitatud 2–3 kuu jooksul vaid 35% valimi patsientidest. 31% patsientide ravi katkes kuue kuu jooksul pärast diagnoosi saamist.
Kõrgvererõhktõve ja selle tüsistuste ennetamisel on keskne roll tervislikel eluviisidel. Eksperditöö näitas, et perearstimeeskonnad ei hinda piisavalt patsientide eluviisiga seotud riskitegureid ja tegelevad liiga vähe nõustamisega.
Riigikontrolli hinnangul on kõrgvererõhktõve all kannatavate patsientide pikaajaline jälgimine lünklik ja ravijärgimus ehk see, kui järjepidevalt võtab patsient ravimeid ja peab kinni talle määratud raviplaanist, ebapiisav. Kõrgvererõhktõve ohjamine eeldab regulaarset jälgimist, uuringuid ja nõustamist. Ravijuhendi kohaselt peab patsiente nõustama vähemalt kord aastas. Visiidile jõudmine sõltub suuresti patsiendi enda käitumisest, kuid oluline on ka perearstimeeskonna proaktiivne roll patsiendi jälgimisel. Riigikontrolli analüüs 2019. aastal esmakordselt diagnoosi saanud patsientide kohta näitas, et perioodil 2019–2024 jõudis vaid 37% patsientidest igal aastal vähemalt ühe korra kontaktini perearsti, pereõe või kardioloogiga. Kõrgeima riskiga patsientidest oli regulaarselt kontaktis umbes pool.
Retseptiandmed viitavad, et ka ravimite võtmine ei ole paljudel patsientidel järjepidev: ligikaudu pooled ei ostnud kuue aasta jooksul ravimeid välja sellises mahus, et neist oleks jätkunud kogu perioodiks. See suurendab tüsistuste riski ja kasvatab koormust kallimale eriarstiabile.
„Raviplaanist kinnipidamine ei parane iseenesest. Kuna ravi edukus sõltub suuresti patsiendi enda käitumisest, peab raviplaan talle olema selge ja kergesti kättesaadav. Samuti peab patsiendil olema lihtne võimalus perearstimeeskonnaga ühendust võtta, saada järjepidevat nõustamist ning õigeaegseid meeldetuletusi – nii visiitide kui ka retseptide kohta,“ ütles Riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni. „Kui selline tugi on süsteemselt olemas, tekib vähem ravikatkestusi ja vähem välditavaid tüsistusi.“
Riigikontrolli hinnangul viitab kõrgvererõhktõve katkendlik ravi sellele, et Tervisekassa kujundatud krooniliste haigete käsitluse süsteem ei toimi piisavalt tõhusalt ning sisaldab süsteemseid puudujääke, mitte üksikuid eksimusi. Tervisekassa ei seira ravijuhendi rakendamist järjepidevalt ning puuduste korral ei tee ravi korralduses vajalikke parandusi. Tervisekassa senised juhtimis- ja motivatsioonivahendid ei taga ühtlast ravikvaliteeti, sest perearstide kvaliteedisüsteem mõõdab peamiselt tehtud tegevusi, mitte seda, kas patsient jõudis soovitud ravitulemuseni, ning kvaliteedikriteeriumide täitmata jätmisel ei järgne sisulisi samme olukorra parandamiseks.
Selle tõttu on krooniliste haigete ravi kvaliteet nimistute ja piirkondade lõikes ebaühtlane. Pereõdede roll perearstimeeskondades on juba kasvanud, kuid perearstide koormust saaks edasi vähendada, kui kergemaid jälgimis- ja nõustamisülesandeid võtaksid rohkem üle pereõed ja teised spetsialistid.
Probleemi süvendab, et Tervisekassa ei ole piisavalt arendanud proaktiivset jälgimist toetavaid digilahendusi, näiteks visiitide ja retseptide lõppemise meeldetuletusi ning terviklikku ülevaadet riskipatsientidest. See aga raskendab nii perearstide töö planeerimist kui ka riskipatsientide varajast märkamist.
„Kõrgvererõhktõbi võib kulgeda aastaid ilma tuntavate vaevusteta, mistõttu ei saa loota, et inimene tuleb ise õigel ajal kontrolli. Süsteem peab toetama kõigepealt haiguse õigeaegset avastamist ning sealt edasi patsiendi proaktiivset jälgimist – nii, et vajalikud visiidid, uuringud ja ravi jätkamine ei jääks juhuse hooleks,“ ütles Riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni.
Krooniliste haiguste ohjamises on alakasutatud ka teised esmatasandi osapooled, Sotsiaalministeerium ei ole loonud korralduslikke ja õiguslikke lahendusi, mis võimaldaksid nende kogutud infol sujuvalt perearstini jõuda. Kõrgvererõhktõve ohjamine ei saa piirduda üksnes perearstiabi sees tehtavaga. Riigikontroll leidis, et töötervishoiuarstide ja apteekrite potentsiaal varajases avastamises ja ravijärgimuse toetamises on alakasutatud. Puuduvad toimivad lahendused ja kokkulepped, mis võimaldaksid töötervishoius või apteegis mõõdetud vererõhu ja riskide info sujuvalt perearstini viia.
Audit näitas, et riigi tasandil puudub terviklik juhtimine ja seire. Sotsiaalministeeriumil ja Tervisekassal ei ole ühtset regulaarset seiret, mis annaks täpse pildi kõrgvererõhktõve ravi järjepidevusest ja tulemuslikkusest ning võimaldaks kitsaskohtadele selge sihiga reageerida. Puuduvad kindlad eesmärgid ja mõõdikud ning südame-veresoonkonnahaiguste ohjamise vastutus ja andmed on killustunud. See raskendab meetmete tulemuslikkuse hindamist ja kvaliteedi ühtlustamist.
Riigikontroll soovitab Sotsiaalministeeriumil koostöös Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituudiga
- luua perearstimeeskondi toetav süsteem, mis võimaldab ravijuhendi järgimist. Arendada perearstide kvaliteedisüsteemi edasi nii, et see võimaldaks jälgida ka ravi tulemuslikkusega seotud näitajaid, aitaks selgitada piirkondliku ebaühtluse põhjuseid ning annaks alust kvaliteedi parandamise tegevusteks;
- luua infotehnoloogilised lahendused, mis toetavad krooniliste haigete jälgimist igapäevapraktikas — sh automatiseeritud meeldetuletused nii perearstidele kui ka patsientidele, kõigile osapooltele nähtav raviplaan ning ravijärgimuse seire;
- parandada esmatasandi osapoolte koostööd ja infovahetust, et töötervishoius või apteegis avastatud riskiga patsiendid jõuaksid perearsti jälgimise alla ning ravi jätkuks katkestusteta;
- määrata kõrgvererõhktõve ja teiste südame-veresoonkonnahaiguste ennetamiseks ja ohjamiseks selged eesmärgid ning mõõdikud, tagada koordineeritud juhtimine ja meetmete toimivuse hindamine.
Taustaks
Südame- ja veresoonkonnahaigused põhjustavad Eestis ligi poole kogu suremusest, samas kui Euroopa Liidus (EL) moodustavad keskmiselt kolmandiku. Võrreldes ELi keskmisega on Eestis südame- ja veresoonkonnahaigustesse suremus 100 000 inimese kohta 1,7 korda kõrgem.
Kõrgvererõhktõbi on nende haiguste seast Eestis kõige sagedasem krooniline haigus ning suurima haiguskoormusega seisund. Ülemaailmse haiguskoormuse uuringu järgi oli 2023. aastal kõrge vererõhk seostatav umbes 31% kogu Eesti surmadega. Tervisekassa raviarvete põhjal on Eestis ravikindlustatud inimeste seas kõrgvererõhktõve diagnoosiga ligi 400 000 inimest. Kõrgvererõhktõve tõttu kaotas Eesti rahvastik 2023. aastal 78 832 tervena elatud eluaastat, mis moodustas 19% kogu tervisekaotusest (statistiline näitaja, mida iseloomustavad enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud täie tervise juures elatud eluaastad).
Kõrgvererõhktõbi on raskemate südame-veresoonkonnahaiguste peamine riskitegur ning selle käsitlus esmatasandil on ühtlasi hea indikaator laiema krooniliste haigete käsitluse kohta. Kroonilised haigused vähendavad inimeste töövõimet, mis tähendab riigi jaoks vähem tööjõudu, madalamat tootlikkust ja väiksemat maksutulu. Tõhus ja järjepidev kõrgvererõhktõve ohjamine aitab tõsta inimeste elukvaliteeti ja vähendada tüsistusi ning ennetada hospitaliseerimisi ja kallimat eriarstiabi.
Riigikontrolli audit hindas, kas kõrgvererõhktõve diagnoosimine, ravi ja jälgimine esmatasandil toetab ravieesmärkide saavutamist ning kas riigi tasandil on kõrgvererõhktõve ohjamiseks olemas terviklik juhtimine ja seire. Ravi tulemuslikkust hinnati eksperditöös 434 esmashaigestunud patsiendi haiguslugude põhjal ning ravi järjepidevust analüüsiti 2019. aastal esmakordselt diagnoosi saanud patsientide raviarvete põhjal aastatel 2019–2024.
