Kõrgvererõhktõve patsientide ravi ja seisundi jälgimine ei ole Eestis järjepidev, mistõttu ei toetata piisavalt tüsistuste ennetamist ega raskemate südame-veresoonkonnahaiguste riski vähendamist. Riigikontrolli analüüsi järgi saavutas ravijuhendis ette nähtud vererõhu eesmärkväärtuse 2–3 kuu jooksul vaid ligikaudu kolmandik esmashaigestunutest ning ligi kolmandikul patsientidest katkes ravi kuue kuu jooksul pärast diagnoosi saamist. Samuti ei jõua kõik patsiendid perearsti vastuvõtule ravijuhendis ette nähtud sagedusega ega järgi määratud ravi. Sageli jäävad tegemata ravijuhendi kohased uuringud ja analüüsid ning ravijärgimuse parandamiseks mõeldud nõustamist oli dokumenteeritud vaid 18%-l juhtudest.
Puudulik kõrgvererõhktõve käsitlus põhjustab märkimisväärset haiguskoormust. Seetõttu peab Sotsiaalministeerium koos Tervisekassaga kujundama töökorralduse, mis toetab ravijuhendi järjepidevat järgimist, tagab kõrgvererõhktõvega patsientide jälgimisele seatud nõuete täitmise ning jaotab patsientide käsitlusega seotud ülesanded esmatasandi spetsialistide vahel senisest selgemalt.
Riigikontrolli peamised tähelepanekud
Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa ei ole korraldanud perearstiabi viisil, mis tagaks kõrgvererõhktõve ravijuhendi järjepideva ja ühtlase järgimise. Kuigi ravijuhendis on selgelt määratletud diagnoosimise, ravi ja nõustamise põhimõtted, puudub nende rakendamise süsteemne seire ning parendustegevused olukordades, kus juhendit ei järgita. Ravijuhendis ette nähtud uuringute-analüüside tegemine ja nõustamine erines piirkonniti ning oli mõneti parem nende perearstide puhul, kes olid perearsti kvaliteedisüsteemi (PKS) kriteeriumid täitnud.
Tervisekassa ei kasuta oma juhtimis- ja motiveerimishoobasid piisavalt, et toetada kõrgvererõhktõve ravijärgimust ja ravi järjepidevust. Puuduvad automaatsed meeldetuletus- ja seiresüsteemid, mis annaksid perearstile tervikliku ülevaate oma krooniliste patsientide seisundist ja ravimikasutusest ning teisalt toetaks patsientide ravijärgimust. Vaadeldud kuue aasta jooksul oli vaid 37%-l patsientidest kord aastas kontakt oma perearsti või -õega ning ka vastuvõtule jõudnud patsientidele ei tehtud alati kõiki vajalikke uuringuid ega nõustatud neid. Umbes pool patsientidest ei olnud ravimeid välja ostnud selliselt, et neist oleks jätkunud kogu vaadeldud perioodiks. Perearsti kvaliteedisüsteemis on kokku lepitud tegevused kõrgvererõhktõve patsientide regulaarseks jälgimiseks, kuid kõik perearstid neid ei tee ning sellest ei johtu midagi.
Kõrgvererõhktõve ohjamine ei saa piirduda üksnes perearstide tegevusega, kuid Sotsiaalministeerium ei ole seni korraldanud teiste esmatasandi osapoolte nagu töötervishoiuarstide või apteekrite süsteemset kaasamist krooniliste haigete varajasse avastamisse, nõustamisse ja ravijärgimuse toetamisesse. Praegu puudub toimiv lahendus, mis võimaldaks töötervishoiuarstidel ja apteekritel edastada perearstile teavet patsiendi terviseriskide või vererõhu mõõtmise tulemuste kohta. Seetõttu ei pruugi väljaspool perearstiabi avastatud kõrgenenud vererõhuga patsiendid jõuda perearsti jälgimisele.
Sotsiaalministeeriumi senised tegevused ei ole olnud piisavalt süsteemsed, et valmistada tervishoiusüsteemi ette krooniliste haigete kasvavaks koormuseks. Kuigi kõrgvererõhu probleemid on olnud aastaid teada, ei ole ministeerium seadnud konkreetseid eesmärke, mõõdikuid ega tegelenud süsteemselt patsientide käsitluse tugevdamisega esmatasandil. Haigestumise ja tüsistuste ennetusele pööratakse vähe tähelepanu, inimeste teadlikkus on vähene ning eluviisi muutmist toetavate teenuste kättesaadavus ja kasutus on piiratud.
Riigikontrolli peamised soovitused
Riigikontrolli soovitused sotsiaalministrile koostöös Tervisekassa juhatuse esimehega:
- Tagada, et perearstid järgivad kõrgvererõhktõve ravijuhendit, ning hinnata selle järgimist regulaarselt.
- Luua infotehnoloogilised lahendused, mis toetavad krooniliste haigete jälgimist — sh automatiseeritud meeldetuletused nii perearstidele kui ka patsientidele, kõigile osapooltele nähtav raviplaan ning ravijärgimuse seire.
- Luua lahendused perearstide, töötervishoiuarstide ja apteekrite infovahetuse parandamiseks, et tagada sujuv ravikorraldus.
Riigikontrolli soovitused sotsiaalministrile koostöös Tervisekassa juhatuse esimehega ja Tervise Arengu Instituudi direktoriga:
- Otsustada, milliste riskitegurite puhul on põhjendatud, et teenuseid pakutakse tervishoiusüsteemi kaudu, ning millistes ülesannetes oleks otstarbekas kaasata tervishoiutöötajate kõrval ka teisi spetsialiste, arvestades tervishoiusüsteemi piiratud ressursse ja vajadust vältida raviteenuste arvelt koormuse kasvu.
- Määrata kõrgvererõhktõve ja teiste südame-veresoonkonnahaiguste ennetamiseks ja ohjamiseks selged eesmärgid, mõõdikud ja vastutus, et tagada koordineeritud juhtimine ja meetmete toimivuse hindamine.
Sotsiaalminister vastas, et Eestis on ravijuhendid soovituslikud ning arst võib neist põhjendatud juhul kõrvale kalduda. Ravijuhendite järgimine on siiski oluline kvaliteedinäitaja, kuid ministeerium seda eraldi ei seira. Terviseamet hindab teenuseosutajate tegevust juhtumipõhiselt ning kontrollib, kas diagnoosimine ja ravi on nõuetekohaselt dokumenteeritud ja vastavad tänapäeva teadmistele.
Ministri sõnul luuakse 2026. aastal Terviseportaali ja tervisejuhtimise töölauale terviseplaani funktsioon, mis koondab ravieesmärgid ja tegevused ning millele on ligipääs nii tervishoiutöötajatel kui ka patsiendil. Samuti kaalutakse digilahenduste loomist, et parandada töötervishoiuarstide ja perearstide infovahetust. Väljatöötatavate töötervishoiu arengusuundade seadmise üheks eesmärgiks on kokku leppida töötervishoiuarstide ja perearstide koostöömudel.
Tervishoiusüsteemi koormuse kahandamiseks on plaanis kaasata rohkem erinevaid spetsialiste ning arendada riskitegurite, näiteks vähese füüsilise aktiivsuse ja liigse kehakaaluga seotud terviseriskide vähendamiseks sekkumisi.
Rahvatervise arengukavas on seatud eesmärgid ja mõõdikud tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse ning alkoholitarvitamise vähendamiseks. 2026. aastal rakendus uus perearstiabi rahastusmudel ning arutlusel on tulemuspõhise perearstide kvaliteedisüsteemi tugevdamine.
Tervisekassa juhatuse esimees nõustus Riigikontrolli soovitustega, sh sellega, et perearstiabi kvaliteet on ebaühtlane. 2026. aastal rakendus uus perearstiabi rahastusmudel. Samal ajal arendatakse perearstide kvaliteedisüsteemi, et liikuda tegevuspõhiselt hindamiselt ravitulemuste hindamisele, kasutades selleks ajakohastatud ravijuhendeid, otsusetuge, terviseplaani ja andmepõhist perearstide kvaliteedisüsteemi.
Kõrgvererõhktõvega patsientide paremaks jälgimiseks on arendatud keskseid digilahendusi, nagu tervisejuhtimise töölaud, terviseportaal ja otsusetugi, ning loodud alus patsientidele automaatsete teavituste ja ravimiskeemi lahenduse kasutamisele. Edasi on kavas kasutusele võtta keskne riiklik terviseplaan, kuid täiendavad arendused sõltuvad prioriteetidest ja õiguslikest kokkulepetest partneritega.
Tervisekassa hinnangul ei ole südame-veresoonkonnahaiguste ennetus ja elustiiliteenused tervishoiusüsteemis veel piisavalt süsteemselt korraldatud. Tervisekassa ülesanne on eelkõige tõenduspõhiste ennetusteenuste korraldamine ja rahastamine ning liikumine riskipõhise ennetuse suunas, keskendudes suurema riskiga inimestele.
Samas vajab valdkond laiemat tervikjuhtimist, mis eeldab riiklikku koordineerimist Sotsiaalministeeriumilt ja osapoolte selget rollijaotust ning mis ei saa olla üksnes Tervisekassa vastutada.
Tervise Arengu Instituudi direktor nõustus Riigikontrolli soovitustega. Instituut arendab ja toetab esmatasandi ennetustegevusi koolituste, uute sekkumismudelite loomise ja andmepõhise seire kaudu.
Ennetussüsteemi, sh ennetusteenuste arendamine on üks Sotsiaalministeeriumi haldusala prioriteetsetest tegevussuundadest.
Rahvastiku tervise arengukava programmides on asutuste rollid üldjoontes kindlaks määratud, kuid kuna südame-veresoonkonnahaiguste ohjeks ei ole eraldi tegevuskava, puudub asutuste vahel ka ühtne koordineerimine. Juunis 2026 valmiv tervisesüsteemi toimivuse hindamise raport käsitleb üldisel tasandil muu hulgas ressursse, tulemusi jm, kuid täpsemad hindamisaruanded haiguste kohta koostatakse edaspidi.
Menetluses on Tervisekassa andmekogu ja retseptikeskuse liitmine tervise infosüsteemiga, et lihtsustada terviseandmete edastamist ja kasutamist. Samuti kavandatakse riikliku statistika seaduse muudatusi, mis võimaldavad kasutada rohkem andmeallikaid ja luua tervisestatistika programmi, et tagada tervisenäitajate süsteemne kogumine ja seire ning toetada tõenduspõhiseid juhtimisotsuseid.