Inseneriakadeemia programmi põhirõhk on kutse- ja kõrghariduse inseneeriaõppe arendamisel ja populariseerimisel, mis on oluline ettevõtmine ja aitab lühikeses vaates kasvatada inseneeriaõppesse astujate arvu, kuid järelkasvu eeldused kujunevad varem – ja just seal on praegu kitsaskohad.
„Inseneride järelkasv ei teki ülikooli sisseastumisel. See sünnib siis, kui noorel on põhikoolis matemaatika selge, tal on head loodus- ja täppisainete õpetajad, võimalused tehnoloogiahuvi äratamiseks ning selle toitmiseks,“ ütles Riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni. „Kui see alus on nõrk, ei saa ka kõrgkoolides inseneeriaõppurite arvu märgatavalt kasvatada.“
Suur osa põhikooli lõpetajatest ei saavuta matemaatika riigieksamil rahuldavat tulemust: 2024. ja 2025. aastal jäi lävend ehk 50% punktide piir ületamata ligikaudu veerandil õpilastest. Huvihariduse toetus omavalitsustele on viimastel aastatel vähenenud, mis suurendab riski, et noorte kokkupuude tehnika- ja loodusteadustega kahaneb. Tulemusena napib gümnaasiumi ja kutsekoolide lõpetajate seas neid, kes tahavad inseneriks õppida ja kellel on selleks piisavad reaalainete teadmised.
Riigikontroll auditeeris Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti ellu kutsutud Inseneriakadeemia programmi. Küsimus oli: kas programm on piisav, et inseneride puudust tegelikult leevendada ja järelkasvu kestlikult toetada?
Riigikontroll leidis, et riik on ehitanud lahendust, teadmata kui palju ja keda inseneeriavaldkonnas vaja on. Inseneriakadeemia eesmärk on viia inseneeriaerialade lõpetajate arv vastavusse tööjõuvajadusega. See siht on ambitsioonikas – kuid programmi käivitamisel puudus terviklik arusaam sellest, kui palju ja milliseid insenere tegelikult vaja on. Ei olnud ka täpsustatud, milliste erialade olukord on kõige kriitilisem ja kui suure osa vajadusest katavad insenerid või on tarvis hoopis muid tehnikaspetsialiste. Täpsem tööjõuvajaduse analüüs lisati Kutsekoja SA 2026. aasta tööplaani – ajaks, mil programm on juba poole peal.
„Kui ei ole teada, kui palju ja millise profiiliga insenere vajame, on keeruline hinnata, kas programm liigub õiges suunas või mitte,“ ütles Riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni. „Ilma selge sihita on oht, et raha ja tähelepanu jaotuvad laiali ning tegelik mõju jääb ambitsioonile alla.“
Ajutine lisaraha võib katta püsirahastuse auke, kuid ei asenda süsteemset muutust. Inseneriakadeemia on toonud kutse- ja kõrgkoolidele märkimisväärse lisarahastuse ning võimaldanud teha vajalikke arendusi. Kuid suur osa sellest rahast katab tegevusi, mis peaksid olema koolide igapäevane põhitöö – õppe ajakohastamine, õpetajate arendamine, õppijate toetamine. Programm lõpeb 2029. aastal, kuid praegu ei ole teada, kuidas inseneride järelkasvu toetamine pärast seda jätkub.
„Kui süsteemseid inseneride õpetamise puudujääke lapitakse projektirahaga, ei teki lahendust, vaid ajutine hingetõmbeaeg. Ilma läbimõeldud jätkuplaanita hajub loodud võimekus koos rahastuse lõppemisega,“ märkis auditijuht Rauno Vinni.
Programmile seatud eesmärgid ja mõõdikud ei näita, mil määral aitab Inseneriakadeemia kaasa inseneride järelkasvu suurenemisele. Need kajastavad eeskätt õppijate struktuuri ja tegevuste mahtu, mitte inseneeriaerialade lõpetajate arvu kasvu ega tööjõupuuduse vähenemist.
Lisaks on kasutamata jäetud insenerihariduse edendamise juhtnõukogu potentsiaal. Juhtnõukogu loodi, et siduda algatusi ja suunata valdkonda strateegiliselt, koondades riigi, koolide, ettevõtete ja erialaliitude esindajad. Seni on juhtnõukogu roll piirdunud tegevuskavade ja aruannete kooskõlastamisega, kuid nõukogu nõustamispotentsiaali inseneride järelkasvu toetavate strateegiliste valikute kujundamisel on rakendatud vähe.
Riigikontroll soovitab haridus- ja teadusministril luua senisest selgem raamistik, mis seob inseneeria tööjõuvajaduse ja hariduspakkumise. See tähendab ajakohast ülevaadet tööjõuvajadusest, koolitusvõimekuse hindamist ning läbimõeldud arendusprioriteete.
Teiseks on vaja panustada enam ka üldharidusse, mitte ainult kutse- ja kõrgkooli tasandi arendamisse. Matemaatika ja loodusteaduste õppe kvaliteet, õpetajate järelkasv ja noorte tehnoloogiahuvi ei kujune iseenesest. Need teemad vajavad Inseneriakadeemia kõrval teadlikku riigiasutuste toetust ja tähelepanu.
Kolmandaks tuleks tagada inseneride järelkasvu arendamise järjepidevus ka pärast 2029. aastat, mil Inseneriakadeemia rahastus lõpeb – kuid inseneride puudus mitte. Eesmärgid ja mõõdikud oleks mõistlik täpsustada ning jätkuplaan koostada enne, kui Euroopa Liidu tugi kaob.
Riigikontroll soovitab Haridus- ja Noorteameti peadirektoril tugevdada programmi juhtimist ja seiret. See tähendab sisulise ja järjepideva toe tagamist kutse- ja kõrgkoolidele ning ühtsete, võrreldavate aruandlusvormide kehtestamist tegevuste ja eelarvete kohta. See aitaks paremini hinnata, kas programm liigub õiges suunas, ja kindlustada juhtnõukogule strateegilise nõu andmiseks piisav ja usaldusväärne ülevaade asjade seisust.
Taustainfo
Rahvaarvu ja tööealise elanikkonna vähenedes sõltub Eesti majanduse areng üha enam tootlikkuse kasvust ning tehnoloogia- ja teadmispõhistest lahendustest. Selleks on vaja piisaval hulgal pädevaid insenere. Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituudi (International Institute for Management Development, IMD) konkurentsivõime uuringu järgi oli Eesti 2023. aastal kvalifitseeritud inseneride kättesaadavuselt Euroopa riikide seas viimasel kohal.
Inseneriakadeemia on 2023. aasta lõpus käivitatud riigi, õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude koostööprogramm, mille eesmärk on parandada inseneeriahariduse kvaliteeti ja toetada järelkasvu. Aastatel 2023–2029 suunatakse programmi Euroopa Liidu raha ligikaudu 37 miljonit eurot; programmi põhirõhk on kõrgharidusel ja kutseharidusel.
Riigikontroll hindas, kas Inseneriakadeemia on kavandatud ja ellu viidud nii, et see aitaks inseneride puudust leevendada ja järelkasvu pikaajaliselt toetada. Audit keskendus tööjõuvajaduse hinnangutele, programmi sihistatusele, juhtimisele ja seirele ning sellele, kas tegevused ulatuvad ka probleemide algpõhjusteni.
