Inseneride nappus on Eestis püsiv probleem, mis piirab majanduse tootlikkuse kasvu ja raskendab riigi strateegiliste eesmärkide saavutamist. Seda ilmestab ka asjaolu, et Eesti paiknes 2023. aastal inseneride kättesaadavuse poolest Euroopa riikide seas viimasel kohal. Inseneride puudusest väljatulemiseks on Haridus- ja Teadusministeerium käivitanud Inseneriakadeemia programmi, suunates aastatel 2023–2029 inseneride järelkasvu arendamiseks ligikaudu 37 miljonit eurot Euroopa Liidu raha lisaks.
Inseneriakadeemia on oluline ettevõtmine ja aitab lühikeses vaates kasvatada inseneeriaõppesse astujate arvu. Programmi eesmärgi – viia lõpetajate arv vastavusse tööjõuvajadusega – saavutamine on aga vähetõenäoline. Programm keskendub peamiselt kutse- ja kõrgkoolide inseneeriaõppe tugevdamisele ja populariseerimisele, ent probleemi juured on üld- ja huviharidusõppes: reaalainete õpetamine on ebaühtlane, õpetajaid napib ning noortel ei kujune piisavat huvi valdkonna vastu. Ilma nende kitsaskohtade lahendamiseta ei ole inseneride järelkasvu vastavusse viimine tööjõuvajadusega realistlik ka pikemas vaates. Seetõttu ei piisa Inseneriakadeemiast praegusel kujul ning Haridus- ja Teadusministeerium peab senisest mõjusamalt tegelema ka üld- ja huvihariduse arendamisega, et inseneride kasvupind laieneks.
Riigikontrolli peamised tähelepanekud
- Inseneride nappuse sisuliseks leevendamiseks peab riigil olema selge ja ajakohane ülevaade tööjõuvajadusest, kuid Haridus- ja Teadusministeeriumil see puudub. Inseneriakadeemia käivitati eeldusel, et inseneeriavaldkonnas on tööjõudu igal juhul rohkem vaja, ilma et oleks analüüsitud, millistel erialadel ja millise aja jooksul saab haridussüsteem tööjõupuudust leevendada. Valdkonna tööjõuvajaduse analüüs lisati SA Kutsekoja tööplaani 2026. aastaks, ent Inseneriakadeemia on selleks ajaks juba poole peal.
- Inseneriakadeemia keskendub inseneeriavaldkonna kõrg- ja kutsehariduse kvaliteedi tugevdamisele ja populariseerimisele. See on vajalik, kuid mitte piisav, sest inseneride nappuse juurpõhjused on haridustee alguses. Loodus‑ ja täppisteaduste õppe ebaühtlane kvaliteet, õpetajate nappus ning huvihariduse piiratud suutlikkus tehnoloogiahuvi kujundada tähendavad, et Haridus- ja Teadusministeeriumi ning HARNO tegevused jäävad valdavalt tagajärgede leevendamise tasandile ega lahenda probleemi algpõhjuseid.
- Programmi eesmärgid, tulemusnäitajate sihttasemed ja rahastamise loogika ei toeta kestva muutuse kujunemist. Paljud Inseneriakadeemia kaudu rahastatavad tegevused (näiteks õppe kaasajastamine, õpetajate koolitamine, õppijate toetamine) on kutse- ja kõrgkoolide tavapärased põhiülesanded. Lisaraha on loonud täiendava võimekuse, kuid ilma selgete prioriteetide ja juhtimisloogikata ei ole selle mõju püsiv. Programmi tulemusnäitajad on valdavalt vormilised ning võimaldavad sihttasemete täitmist ka ilma sisulise muutuseta.
- Inseneriakadeemia on aidanud valdkonna probleeme paremini esile tuua ja loonud koostööplatvormi, kuid praegusel kujul ei ei laienda programm inseneride kasvupinda. Järelkasvu kindlustamine eeldab senisest süsteemsemat tegelemist üld- ja huvihariduse kitsaskohtadega, mis takistavad noorte inseneeriahuvi ja -eelduste väljakujunemist. Strateegilise suuna kujundamisel peaks oluline roll olema Inseneriakadeemia juhtnõukogul, kuid Haridus- ja Teadusministeerium ja HARNO pole juhtnõukogu potentsiaali ära kasutanud. Ametlikult on juhtnõukogu ülesanne kujundada inseneeriavaldkonna haridus- ja tööjõupoliitikat, kuid seni on selle roll jäänud programmi partnerite tegevuste ja aruannete kooskõlastamise tasemele.
Riigikontrolli soovitused
Riigikontrolli soovitused haridus- ja teadusministrile:
- Luua selge raamistik inseneeriavaldkonna tööjõuvajaduse ja hariduspakkumise sidumiseks. Selleks koostada tööjõuvajaduse ülevaade, määrata riiklikud koolitusprioriteedid ning hinnata kõrg- ja kutseõppeasutuste koolitusvõimekust. Hariduspakkumise kujundamisel ja Inseneriakadeemia sekkumiste kavandamisel tuleb seada suurem rõhk erialadele, kus tööjõupuudus on kõige kriitilisem.
- Kujundada inseneride järelkasvu toetamiseks terviklik lähenemine kõigil haridustasemetel. Selleks tugevdada matemaatika ja loodusteaduste õpet üldhariduses, sh siduda MATIK-õpe ja tehnika- ning loodusteaduste huviharidus selgete eesmärkide ja õpetajate ettevalmistusega.
- Tagada inseneride järelkasvu süsteemne ja järjepidev juhtimine ka pärast praeguse programmiperioodi lõppu. Selleks täpsustada eesmärke ja tulemusnäitajad ning luua nende vahel selged seosed, et juhtimis- ja rahastamisotsused oleks kindlatel alustel. Samuti kujundada juhtimiskorraldus, mis võimaldab inseneeriavaldkonna haridus- ja tööjõupoliitikat sisuliselt suunata. Alustada aegsasti jätkutegevuste kavandamisega, mis võimaldaks järelkasvu toetada ka pärast Euroopa Liidu rahastamisperioodi lõppu aastal 2029.
Riigikontrolli soovitused Haridus- ja Noorteameti peadirektorile:
- Tugevdada Inseneriakadeemia elluviimise juhtimist ja seiret. Tagada piisav võimekus programmi sisuliseks juhtimiseks ning kehtestada ühtne ja võrreldav aruandlus tegevuskavade ja eelarvete täitmise kohta, et oleks võimalik teha õigeaegseid ja tõenduspõhiseid juhtimisotsuseid.
Inseneeriaõppe kujundamisel lähtutakse OSKA tööjõu üldprognoosist 2022–2031, mille kohaselt napib tööstuses peaaegu kõigil inseneeria erialadel kõrghariduse omandanud spetsialiste. Sellest tuleneb ka Inseneriakadeemia eesmärk suurendada vastuvõttu, kasvatada õpetamise võimekust ja vähendada väljalangemist. Kuni 2030. aastani kasvav keskhariduse omandajate arv loob eelduse kasvatada inseneeria erialade lõpetajate arvu.
Õppekohtade avamise ja õppekavade ajakohastamise üle otsustavad kõrgkoolid koostöös tööandjatega. Riik toetab prioriteetseid valdkondi rahastamisotsustega ning plaanib muuta kõrghariduse rahastamise koondsummapõhiseks, arvestades lõpetajate arvu ja erialade prioriteetsust. Tööjõuvajaduse katmiseks suunatakse rohkem õppureid suure nõudlusega valdkondadesse ning talendipoliitika raames kaasatakse välisüliõpilasi.
Kutsehariduse reformiga uuendati rahastus- ja riikliku tellimuse põhimõtteid: täiskasvanute tasemeõppes on tasuta õpe üksnes prioriteetsetel kutsealadel ning noorte kutseõppe koolitustellimus planeeritakse OSKA tööjõuprognooside alusel.
Inseneriakadeemia raames muudetakse MATIK-huviharidus süsteemsemaks: koostatakse huvihariduse raamõppekava ja nõustatakse huvikoole, need saaksid luua lühikeste kursuste asemele pikemad õppekavad.
Haridus- ja Teadusministeerium seab eesmärgid, tegevused ja mõõdikud kooskõlas haridusvaldkonna arengukavaga 2035. Alates 2026. aastast jälgitakse eraldi mõõdikuna inseneeria erialade lõpetajate osakaalu kõrghariduses. Edenemist hindab juhtkomisjon, kuhu on kaasatud tööandjate ja erialaliitude esindajad. Samuti valmistatakse ette eri haridustasemeid hõlmav LTT-strateegia.
Haridus- ja Noorteamet on 2025. aastal tugevdanud Inseneriakadeemia juhtimist ja seiret, täpsustades koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning juhtnõu-koguga rollijaotust rakendusasutuse, rakendusüksuse, elluviija ja juhtnõukogu vahel.
Inseneriakadeemia hõlmab kaht omavahel seotud toetuse andmise tingimuste määrust – „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses“ ning „IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses“ –, mistõttu on juhtimis- ja seiresüsteem Haridus- ja Noorteametis kujundatud tervikuna, hõlmates mõlemat akadeemiat kõigil haridusastmetel.
Samuti loodi uus juhtimisstruktuur, kuna varasem programmijuhtidel põhinenud mudel põhjustas probleeme kuludokumentide kontrollis, väljamaksete peatamist ja infopuudust. Ametikohti kujundati ümber ja värvati lisapersonali. Juhtimisotsuste toetamiseks on loodud näidikulaud, mis annab tervikpildi eelarvest ja selle täitmisest projektide põhiselt ja nende üleselt. Tulemus- ja väljundnäitajate operatiivseks seireks ning aruandluseks arendatakse praegust süsteemi edasi.