Liiklusohutusprogrammiga on seatud eesmärk vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigasaanute arvu. Programmi on tegevusi lisatud ja neid on sellest ka välja jäetud ning tegevuste rahastamist on vähendatud, kuid liiklusohutusprogrammi peamist eesmärki ei ole korrigeeritud. Riigikontrolli hinnangul ei ole tõenäoline, et 2025. aasta lõpuks saavutatakse kavandatud meetmetega liiklusohutusprogrammi 2016–2025 eesmärk, et aastate 2023–2025 keskmisena ei hukkuks liikluses üle 40 inimese ja raskesti vigastatute arv ei ületaks 2023.–2025. aasta keskmise väärtusena 302 inimest aastas.

Audit näitas, et tegevusi, millel on eeldatavasti kõige suurem mõju liiklusohutuse parandamisele, viiakse ellu planeeritust väiksemas mahus või ei viida üldse ellu. Samal ajal lisatakse liiklusohutusprogrammi ka tegevusi, mille plaanitav mõju ei ole teada. See tähendab, et pärast programmi perioodi lõppu ei ole teada, kas ja milline mõju konkreetsel tegevusel oli. Nii on risk, et programmi raames viiakse ellu tegevusi, mille mõju eesmärkide täitmisele on vähene; ning et osa suurema mõjuga tegevusi jääb rahastuseta.

Riigikontrolli hinnangul ei tohiks Kliimaministeerium ja Transpordiamet aktsepteerida liiklusohutusprogrammis tegevusi, mille mõjud on prognoosimata. Samuti on praegu hindamata, kui palju maksab liiklusohutusprogrammi tegevuste elluviimine ning eesmärkide saavutamine.

Liiklusohutustegevuse eesmärgipärane planeerimine ja tulemuslikkuse hindamine on takistatud ka seetõttu, et puudub selge määratlus, keda pidada liikluses raskesti vigasaanud isikuks; niisamuti seetõttu, et maanteeliikluses toimunud õnnetusi ei ole alati võimalik piisava täpsusega siduda õnnetuskohaga. Kuigi liiklusohutusprogrammi eesmärk on vähendada raskesti vigasaanute arvu, ei ole selge, keda pidada liiklusõnnetuses raskesti vigasaanuks ja kuidas nende kohta jagada infot, mille alusel muu hulgas kujundada liiklusohutuspoliitikat. Liiklusõnnetuse toimumise asukoha andmete õigsuse kontroll on korraldatud nii, et neid andmeid ei saa alati usaldada. Samas on vaja teada õnnetuse täpset kohta, et tuvastada liikluskeskkonna ja õnnetuse seoseid, mis võimaldaks liiklusohtlikke kohti veelgi ohutumaks muuta.

Raudteel ohutuse suurendamiseks on seatud eesmärgid, mille täitmiseks on planeeritud ja ellu viidud tegevusi. Raudteel rongikiiruste tõstmisel kuni 160 km/h ei ole aga liiklusohutuse tagamine saavutatav enne, kui raudteeülekäigukohad ja -ülesõidukohad on piisavalt ohutud. Raudteeliikluse eesmärk tõsta kiirusi ning vähendada seeläbi aegruumilist vahemaad suuremate linnade vahel on seatud transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmis ning avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavas tegevuskavas.

Tegevuskavas on ette nähtud, et 2028. aastaks renoveeritakse raudteetaristu määral, mis võimaldaks rongidel sõita kiirusel 160 km/h. Samas ei ole tegevuskavas ette nähtud raudteeülekäigukohtade ohutuse parandamist. Eesti Raudtee ASi sõnul on raudteeülekäigukohtade ohutuse parandamiseks vajalikud investeeringud võimalik ellu viia alles 2033. aastaks. Seega saavad ASi Eesti Liinirongid uued rongid, mis on tellitud aastaks 2025, sõita aastal 2028 kiirusega 141–160 km/h üksnes nendel lõikudel, kus ei ole raudteeületuskohtasid ja sõit Tallinnast Tartusse kestab kauem kui soovitud 1 tund ja 40 minutit.

Senisest enam tuleb teadvustada võimalikke küberriske, sest nende realiseerumine võib liikluses kaasa tuua tõsised tagajärjed. Nii maanteedel kui ka raudteedel on liiklusjuhtimissüsteemide infoturbemeetmeid planeeritud ja rakendatud, kuid on riske, mille vähendamiseks tuleb teha veel pingutusi. Liiklusjuhtimissüsteemide katkestuste riskide mõju vähendamiseks on võetud kasutusele meetmeid, kuid andmete tervikluse infoturve vajab senisest rohkem tähelepanu.

Riigikontrolli soovitused kliimaministrile:

• hinnata ja sisustada koostöös liiklusohutusprogrammi tegevuste eest vastutajatega programmi elluviimise kava tegevuste soovitavad mõjud, lisada programmi vaid eelnevalt hinnatud mõjuga tegevused ning koostada tegevuste rahastamise kava, mis sisaldaks iga tegevuse maksumust. Muuta liiklusohutusprogrammi eesmärk tegelikele võimalustele vastavaks;

• analüüsida, kui palju maksab raudtee tehnokasutuseeskirjaga seatud raudteeülekäigukohtade kasutuselevõtt kiiruste tõstmisel kuni 160 km/h ning kas investeeringud on võimalik ellu viia tegevuskavas kavandatud ajaks; ning planeerida selleks koostöös raudteetaristu ettevõtjatega vajalik rahastus. Vajaduse korral muuta avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava eesmärgid tegelikele võimalustele vastavaks.