Eestis on tervishoiutöötajate probleemsest tegevusest teavitamise, tervishoiutöötajate üle järelevalve tegemise ja nende tegutsemisõiguse piiramise süsteem kohmakas, aeganõudev ja süüdistustel põhinev ehk reageerib siis, kui raskem rikkumine on juba aset leidnud. Kutse- ja erialaühenduste esindajate hinnangul on selliste tervishoiutöötajate arv, kelle tegevus on murettekitav, arvatavasti väike. Teavitamise ja järelevalve puudujääkide tõttu ei ole aga probleemse tegevuse ulatus täpsemalt teada. See tõdemus viitab, et vaja on muutust. Teisisõnu, probleemse tegevuse märkamise, probleemi olemuse tuvastamise ja sellele reageerimise süsteem tuleb tööle panna, et patsiendi riske ennetada ja maandada.
Peamised tähelepanekud
- Sotsiaalministeerium peaks koos Terviseametiga tagama, et tervishoiutöötajad, kes korduva probleemse tegevusega silma jäävad, ei saaks sektoris n-ö segamatult tegutseda. Seepärast tuleks luua kindlad ja läbipaistvad alused selle kohta, kuidas teavitada tervishoiutöötajate probleemsest tegevusest, teha järelevalvet ja piirata selliste töötajate tegutsemisõigust. Vajaduse korral tuleb teha ettepanekud õigusaktide muutmiseks ja vaadata üle asutuste ülesanded järelevalve tegemisel.
- Terviseamet on tervishoiusektoris riikliku järelevalve tegija, menetleb tervishoiuteenuse osutajate tegevuslubasid ja teeb kontrolli selle üle, kas asutused täidavad tegevuslubade aluseks olevaid nõudeid. Samas on Terviseameti senine järelevalve probleemse tegevusega tervishoiutöötajate üle olnud selgelt ebapiisav. Riigikontrolli hinnangul saab amet kontrollida tervishoiuteenuste osutajate kvaliteedi tagamise nõudeid ja seekaudu riiklikku järelevalvet teha. Amet peaks edaspidi probleemse tegevusega tervishoiutöötajate üle tõhusamat kontrolli tegema.
- Terviseamet peaks talletama infot välisriikides tegutsemiskeelu saanud tervishoiutöötajate kohta. Ehkki tervishoiutöötajatele välisriigis seatud piirangud kehtivad vaid vastavas riigis, on vajalik, et teave probleemse tegevuse kohta oleks (andmekaitse piiranguid arvestades) Terviseameti enda seire ja/või järelevalve eesmärkide täitmiseks olemas.
- Vastutuskindlustuse juurutamine toob loodetavasti Eestis probleemse tegevuse märkamisel ja patsiendi ohutuse tagamisel kaasa uue olukorra, sest tervishoiutöötajate süüdistamise asemel peaks fookus nihkuma süsteemi vigade tuvastamisele. Riigikontroll märgib, et sisuliseks muutuseks on tarvis probleemide tõstatamise, lahendamise ja nendest õppimise süsteem hoida lihtsana. Oluline on tagada, et patsiendid jt osapooled usaldavad süsteemi, neil peab olema kindlus, et nende pöördumisi võetakse tõsiselt.
1. novembril 2024 jõustusid tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus ja selle alusel antud määrused, k.a terviseministri 24.10.2024. a määrus nr 43 „Tervishoiu-teenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“. Minister toonitas oma vastuses, et uus patsiendiohutuse süsteem keskendub vigadest õppimisele, et toetada tervishoiusüsteemi kvaliteedi pidevat parendamist ning edendada patsiendiohutuskultuuri. Tervishoiutöötaja süü tuvastamine ja tema karistamine ei ole kindlasti esmane eesmärk.
Prioriteet on tugevdada patsiendiohutuskultuuri ning toetada tervishoiutöötajaid pideva professionaalse arengu ja teadlikkuse tõstmise kaudu. Oluline on keskenduda õppimiskultuuri edendamisele, kus vigu ei vaadata süülisuse aspektist, vaid pigem kui võimalust süsteemi täiustada. Kui tervishoiuteenuse osutamise käigus on patsiendile tekkinud kahju, tuleb see kindlustusandjal hüvitada.
Kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse järgi on võimalik vastutus-kindlustuslepingus ette näha tervishoiuteenuse osutaja omavastutus. Omavastutuse rakendamine peaks tervishoiuteenuse osutajaid motiveerima oma kvaliteedisüsteemi parendama, et vigu tekiks vähem. Oluline on rõhutada, et vigu peab otsima süsteemist, mitte üksikisiku tasemel.
Ameti peadirektor kinnitas, et on valmis ülevaates esitatud soovitusi ellu viima ning jätkab süsteemsete lahenduste otsimist, et tagada kvaliteetne ja turvaline tervishoiusüsteem Eestis. Samas rõhutas amet oma vastuses, et ülevaates kasutatud andmed ei pruugi kajastada praegust olukorda, kuna viimase aasta jooksul on tervishoiusüsteemis tehtud olulisi muudatusi. Terviseamet on rakendanud meetmeid probleemide lahendamiseks ja on valmis tegema koostööd kõigi sidusrühmadega, et parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti ja patsientide ohutust.
Olulised muudatused on näiteks patsiendiohutussüsteemi jõustumine 2024. aasta novembri alguses ja probleeme ennetava lähenemise juurutamine järelevalves. Tervishoiutöötajate üle tehtava järelevalve tõhustamiseks plaanib amet koostöös Sotsiaalministeeriumiga vaadata üle järelevalvet reguleerivad õigusaktid ja tegutsemisõiguse piiramise juhised. Samuti vaadatakse üle ohuprognoosi koostamise alused ning andmete vahetamise mehhanismid ja partneritega koostöö korraldus.
Tervisekassa nõustus Riigikontrolli ootusega, et vastutuskindlustuse juurutamine loob paremad võimalused potentsiaalsete murekohtade märkamiseks ning aitab vastutaval ametil omada olukorrast paremat ülevaadet ja rakendada vajalikke parendusmeetmeid.
Ka Tervisekassa ootab, et Sotsiaalministeeriumil valmiks 2025. aasta III kvartali lõpuks analüüs „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja järelevalve korraldamine Eestis – analüüs ja ettepanekud”. Selle töö tulemusi arvesse võttes saab parandada Terviseameti, Tervisekassa ja Sotsiaalministeeriumi koostööd. Valmiv dokument annab oma panuse Eesti tervishoiu kvaliteedi hoidmisse ja parandamisse.
Riigikontroll on kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse jõustumisest tulenevaid muutusi kirjeldanud aruande punktides 19–22 ja 24–26. Lühidalt, Riigikontroll jagab seisukohta, et patsiendiohutusjuhtumite kogumise ja vastutus-kindlustuse süsteemi rakendamine on tähtis samm tervishoiu tervikliku kvaliteedijuhtimissüsteemi ja vigadest õppimise kultuuri arendamisel. Riigikontroll juhib tähelepanu sellele, et kõnealune seadus jõustus alles 1. novembril 2024 ja selle rakendusaktid valmisid alles oktoobri lõpus. Seega on Riigikontrolli tähelepanekud jätkuvalt aja- ja asjakohased.
Teisisõnu on kohustusliku vastutuskindlustuse seadusega loodud eeldused kvaliteedisüsteemis põhimõttelise muutuse ellukutsumiseks, kuid töö tegelike tulemuste nimel alles algab. Riigikontroll märgib, et uus patsiendiohutusjuhtumite kogumise ja vastutuskindlustuse süsteem ei lahenda kõiki võimalikke kitsaskohti, mida siinses aruandes on käsitletud (nt ebaeetiline käitumine, mittetõenduspõhise ravi propageerimine, asutuste ülesannete jaotus). Ka need teemad tuleb tervishoiutöötajate üle tehtava järelevalve korralduse (sh õigusaktide muutmise vajaduse) analüüsimise ja muudatuste kujundamise käigus tähelepanu alla võtta.
Terviseameti kõikehõlmav vastus Riigikontrolli aruande eelnõu kohta (vt peatükki „Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja Tervisekassa vastused“) on tervishoiu kvaliteedisüsteemi arendamisel heaks aluseks: amet on selles kirjeldanud tervikliku kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ning tehtud ja veel plaanis olevaid tegevusi. Võtmeküsimus on, kas ja millal plaan suudetakse ellu viia.