SmartCap valitseb riigi fonde riskikapitaliturul tegutsemiseks. Kas riik peaks osalema üldse riskikapitaliturul ja oma osalusega seda turgu arendama, sõltub hinnangust, kas kapitaliturul valitseb turutõrke olukord või mitte. Kuid kui ta juba osaleb, tuleks seda teha eesmärgipäraselt ja tõhusalt.
SmartCapi riskikapitalifondides osalemiseks on riigieelarvest eraldatud kokku ligi 466 miljonit eurot, kuid 2025. aasta lõpus oli SmartCapi kolme fondi arvetel tulevaste investeeringute ja kulude jaoks vaba raha 261 miljonit eurot. Suur osa sellest rahast oli tähtajalistel hoiustel. Mitte just kõige otstarbekam ega eesmärgipärasem rahakasutus nii suurele summale. Seda ajal, mil erinevad eluvaldkonnad otsivad pingsalt kokkuhoiukohti ning riik kasvatab hoogsalt laenukoormust ja eelarvepuudujääki. Ühest riigi taskust oli raha aastateks kõrvale pandud, samal ajal kui teise tasku täitmiseks tuli raha laenata.
Raha tegeliku vajaduse järgi
Lihtsalt raha ärakasutamist ei tohi mõistagi seada peamiseks eesmärgiks. Kuna tegemist on riskikapitaliga, on põhjalikkus parem kui kiirustamine. Riskikapitaliinvesteering ei sünni üleöö. Sobivate ettevõtete ja fondide leidmine, nende analüüsimine, läbirääkimised ja lepingute sõlmimine võtavad aastaid. See on normaalne ja selles ei ole SmartCapile midagi ette heita. Kuid praegu on näha, et riigi raha fondidesse sissemaksete maht ja ajastus pole olnud seotud fondide tegeliku investeerimisvajaduse ja -tempoga.
Eraõiguslik investor ei kanna üldjuhul kogu oma võimalikku tulevast investeeringut fondi aastateks ette. Ta annab siduva lubaduse raha investeerida ning raha makstakse fondi sisse siis, kui seda tegelikult vaja läheb. Seda nimetatakse kapitalikutseks ja see on investeerimisfondides tavaline tööloogika.
Riik on SmartCapi puhul talitanud teisiti. Raha on kantud fondi kontole ka siis, kui konkreetset investeerimisvajadust veel ei olnud. Riigikontroll leiab, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peaks fondi raha sisse maksma siis, kui seda investeeringute tegemiseks vaja on.
SmartCapi fondidesse kantud raha ei ole küll kadunud ja ei ole seisnud pangakontol ilma igasuguse tuluta. 2025. aastal teenisid SmartCapi fondid intressitulu 9,7 miljonit eurot. Intressitulu teenimine ei ole aga siinsel juhul riigi raha eesmärgipärane kasutamine, eriti kui arvestada, et raha fondi tuleb riigikassast, millel on omakorda aina kasvavad laenukulud. Seetõttu tundub vähe põhjendatud, et riik pidi selle raha üldse taolises mahus eraldama ja kohe SmartCapi kasutusse andma.
Kui SmartCap on investeeringu otsustanud ja raha on vaja, saab riik selle fondi kanda. Riigikontrollile antud info kohaselt jõuab raha pärast rahastamislepingu sõlmimist riigikassast fondi kontole kuue-seitsme päevaga. Makseid ei tehta ka sedavõrd sageli, et kogu tulevaste aastate kapital peaks selle tõttu kogu aeg fondi kontol valmis olema.
Seetõttu võiks senisest palju suurem osa investeerimiseks ette nähtud rahast püsida riigikassas ja liikuda SmartCapi käsutusse jaokaupa, vastavalt tegelikule vajadusele.
Kuidas edu ja ebaedu ära tunda?
Väikese panganduskeskse rahastusega majanduse puhul on võimalik, et erasektor ei paku kiiresti kasvavatele ettevõtetele alati piisavalt kapitali ja riiklik sekkumine riskikapitaliturule võib osutuda otstarbekaks. Kaitsetööstuses, rohetehnoloogias või väga varajases arengufaasis ettevõtete puhul võib probleem olla veel teravam. Kuid „turutõrge on olemas“ ei ole veel investeerimisplaan. Sellest ei selgu, kas riigil on vaja investeerida 50, 100 või 300 miljonit eurot. Ei selgu, millise aja jooksul see raha turule peaks jõudma. Ja mis veel olulisem – ei selgu, millal ja mille järgi peaksime otsustama, kas riigi sekkumine õnnestus.
SmartCapi fondidele on eesmärke seatud küll. Soovitakse arendada Eesti kapitaliturgu, kasvatada innovaatilisi ettevõtteid, edendada rohetehnoloogiaid ja tugevdada kaitsetööstust. Need on mõistlikud ja Eesti seniste eesmärkidega kooskõlas olevad suunad. Ent nende saavutamiseks kasutatavatele näitajatele ei ole seatud konkreetseid sihttasemeid ega tähtaegu.
Kui eesmärk on kaasata Eestisse rohkem erakapitali, siis kui palju rohkem? Kui eesmärk on kasvatada kohalikke fondivalitsejaid, siis mitu tugevat uut fondijuhti peaks meil näiteks viie või kümne aasta pärast olema? Kui eesmärk on teenida turupõhist tootlust, siis millist tootlust ja millise aja jooksul me ootame?
Ilma selliste kokkulepeteta muutub tulemuse hindamine väga keeruliseks. Peaaegu iga positiivset arengut saab nimetada õnnestumiseks, kuid sama raske on öelda, millal peaks tunnistama, et valitud meede ei tööta piisavalt hästi.
Riskikapitaliäri on pikaajaline. Oleks vale hinnata mõne aasta vanust investeeringut üksnes selle järgi, kas ettevõtte või fondi raamatupidamislik väärtus on vahepeal tõusnud või langenud. Osa investeeringuid ebaõnnestubki ning edukate investeeringute tulemused võivad selguda alles kümne või enama aasta pärast. Aga „pikaajaline“ ei tohiks tähendada „määramata ajaga“.
Riigikontrolli töö käigus selgus, et ligikaudse arusaama järgi võib kapitali investeerimiseks kuluda kuni neli aastat ning investeeringute kogu elutsükkel ulatuda kuni 15 aastani. See tähendab, et riigi raha kasutamise lõplik mõju võib selguda alles ligi kahe aastakümne jooksul.
Me ei pea ootama 15 aastat, et küsida, kas raha investeerimise tempo vastab plaanile. Me ei pea ootama ettevõtetest väljumiseni, et mõõta, kui palju erakapitali riigi investeeringud kaasa toovad. Ja me ei pea ootama fondi elutsükli lõppu, et võrrelda selle seniseid tulemusi teiste sarnaste fondidega. Veelgi enam: enne uue raha lisamist tuleks vaadata seniste investeeringute käekäiku.
Oleme teadlikud ka riskidest
Riigikontroll leidis, et valitsusele uute sissemaksete otsustamiseks esitatud materjalides oli fondivalitseja varasemate tulemuste ja riskide käsitlus piiratud. Näiteks 2022. aastal, kui valitsus andis volituse kuni 200 miljoni euro lisamiseks Riskikapitalifondi, rõhutas seletuskiri fondi senist kasumlikkust ja osaku väärtuse kasvu. Samal ajal oli fondi tulem eelnenud kahe aasta jooksul oluliselt vähenenud.
See ei tähenda iseenesest, et raha lisamine oli vale otsus. Riskikapitali investeeringute väärtus kõigub ja lühiajaline langus ei näita lõpptulemust. Kuid järgmise suure sissemakse tegemisel peaks valitsus otsustajana nägema tervikpilti – nii võimalusi kui ka riske, nii varasemaid edusamme kui ka tagasilööke.
Kui mängus on ligi pool miljardit eurot avalikku raha, peaks enne järgmise summa eraldamist olema võimalik vastata vähemalt neljale lihtsale küsimusele: mida me tahame selle rahaga saavutada, kui palju raha selleks tegelikult vaja on, mis ajaks tulemust ootame ning mida näitavad senised tulemused? Ja raha, mida täna veel vaja ei ole, ei pea homme võimaliku investeeringu ootuses aastaid ette riigikassast ära kandma.
Seotud audit
Riigi tegevus riskikapitalifondides
Loomise kuupäev: 18.08.2026
