Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on SmartCapi riskikapitalinvesteeringuteks maksnud sisse kokku 465,7 miljonit eurot. Riigieelarvest raha eraldamise maht ja ajastus ei ole lähtunud fondide tegelikust investeerimisvõimekusest, mistõttu seisab suur osa riskikapitaliinvesteeringuteks ettenähtud rahast pikka aega sihipärase kasutuseta. Samal ajal emiteeris Rahandusministeerium korduvalt riigi igapäevase rahavoo tasandamiseks lühiajalisi võlakirju.
Sissemaksete tegemisel ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium alati lähtunud fondide tegelikust kapitalivajadusest. Selline praktika ei vasta turumajandusliku investori loogikale ning ei ole riigi rahavoogude juhtimise seisukohalt optimaalne.
SmartCapi fondide strateegiliste eesmärkide saavutamise hindamiseks kasutatavatele näitajatele ei ole määratud mõõdetavaid sihttasemeid ega ajahorisonti, mistõttu on keeruline objektiivselt hinnata, kas investeeringud on olnud tulemuslikud või kas fondivalitseja tegevus vastab riigi ootustele.
SmartCapi juhtimisstruktuuris on koondunud mitmed ülesanded samade isikute kätte. See võib tekitada rollide kattuvuse riski ja vähendada otsustusprotsesside läbipaistvust.
Riigi raha investeerimise reeglid paiknevad mitmes dokumendis ning on suures osas konfidentsiaalsed, mistõttu keskendub otsustusinfo peamiselt üldistele eesmärkidele ja ootustele. Valitsusele esitatud seletuskirjad ei kajasta alati ammendavalt konkreetsete fondide finantsseisundit ega investeeringutega seotud riske. Riigi raha investeerimise sisulised reeglid on jaotatud fonditingimuste ja täiendavate kokkulepete vahel ning see muudab riigi tegeliku riskipositsiooni ja raha kasutamise tulemuslikkuse objektiivse hindamise keeruliseks.
SmartCapi fondide eesmärk on arendada Eesti kapitaliturgu. Kuigi üle poole SmartCapi fondiinvesteeringutest on suunatud välismaistele fondivalitsejatele, eeldatakse suure mahuga rahvusvaheliste fondide puhul, et fond leiab Eestist investeerimisvõimaluse, mis on mahult suurem kui SmartCapi enda investeering sellesse fondi. Fondiinvesteeringute geograafilist piiramist Eestiga peavad nii SmartCap kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tootlust ning Eesti kapitalituru arengut pärssivaks asjaoluks.
Ministri ja SmartCapi juhatuse tagasiside
Majandus- ja tööstusminister märkis, et Riigikontrolli tähelepanekud on väärtuslik sisend SmartCapi valitsemise ja riigi investeerimistegevuse edasiarendamisel. Ministri sõnul on juba ajakohastatud aruandlust, käivitatud SmartCapi investeeringute mõjuanalüüs ning alustatud SmartCapi vahendite Riigikassas hoiustamise võimaluste analüüsi ja valitsemismudeli uuendamist, et selgemalt määrata ministeeriumi, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ja SmartCapi rollid ning tugevdada juhtimist ja järelevalvet.
ASi SmartCap juhatuse liige täpsustas, et kuigi Rohefondi investeerimisperioodi mõjutas Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavus-rahastu tingimustest tulenev ajaline piirang, ei mõjutanud see ettevõtte hinnangul investeerimisotsuste kvaliteeti ega hoolsuskohustuse täitmist. Samuti rõhutas SmartCap, et investeerimispoliitika selgituse dokumenti tuleb käsitada töökorraldusliku vahendina, mis võimaldab täpsustada fondi tingimustes sätestatut, näiteks seada turuolukorrast lähtudes sektori- või turupõhiseid prioriteete.