Imavere üürimaja avamine
Üürimajade programmi ei saa pidada tööjõu mobiilsuse ja ettevõtluse edendamisel tulemuslikuks. Programmi alustati ambitsioonika eesmärgiga kõrvaldada tööjõu mobiilsust ja ettevõtluse arengut takistavad turutõrked, kuid tõrge üüriturul jäi probleemina korralikult selgeks tegemata. Eeluuring viidi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi kiirustades, turutõrget põhjalikult ei uuritud ja n-ö lahendus oli teada enne kui probleem ise.
On märke, et turutõrke probleemi on üle hinnatud. Mitmel juhul oli arvestatav osa kortereid 2023. aasta sügisel välja üürimata ning seda on esinenud olulisel määral ka varem. Samuti oli pea kõigis majades üürnikke, kes töötamise registri andmetel ei töötanud, ja toetuse taotlemisel korterite vajadust kinnitanud ettevõtete töötajaid üürnike seast enamasti ei leia.
Ei ole ka teada, millist mõju on toetusest rajatud üürimajad kohalikule ettevõtlusele avaldanud. Ehkki sellise mõju saavutamine oli programmi üks olulistest eesmärkidest, ei ole ei ministeeriumites ega kohalikul tasandil seda sisuliselt uuritud.
Olulisemad tähelepanekud
- Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) on toetusraha jaganud põhimõttel, et taotleja ise teab, milles ettevõtlust takistav turutõrge seisneb, ja seda ei ole täiendavalt kontrollitud. Kuna 2017.–2018. aasta taotlusvoorudes laekus taotlusi enam-vähem samas summas, kui oli kavas jagada toetusraha, siis puudus EISi väitel vajadus hakata taotlusi omavahel turutõrke osas sisuliselt võrdlema.
- Hõredalt on tõendatud eeskätt korterite nõudlust, mis on pea täielikult rajatud kohalike ettevõtete toetuskirjadele. Kirjade kogumisel oli kampaania maik ja selliste ettevõtete töötajaid on üürnike seas vähe (22 ettevõttest-asutusest vaid 7 töötajad, keda oli kokku 19).
- Auditis käsitleti lähemalt 11 üürimaja (vt vasakveerg). Enamikus neist (7) oli oktoobris 2023 osa kortereid välja üürimata (18% kuni 50% korteritest). Sarnane seis oli ka 2022. aasta augustis. Samuti oli pea kõigis majades (8) üürnikke, kes töötamise registri andmetel 2023. aastal ei töötanud (14% kuni 27% üürnikest).
- Omavalitsused (KOV) on vabalt ja kohati vastuolus toetuse tingimusega tõlgendanud mobiilse töötaja tähendust ja nõuet kehtestada üür turuhinna tasemel. Erinev on KOVide lähenemine töötamise, üürniku KOVi sissekirjutuse ja töökoha asukoha osas. Põhjuseks ka fakt, et mobiilse tööjõu mõiste sõnastus jätab meetmemääruses mitmed faktilised asjaolud lahtiseks.
- Üür peab vastama meetmemääruse järgi turuhinnale, et vältida ebaausat konkurentsi erasektori üürileandjatega. Veenduda millegi põhjal selles ei saa, sest turuhinna analüüse KOVidel esitada ei olnud või olid need aastate tagant, üüri suurus oli määratud tunnetuslikult ja mitmel juhul vaid nii, et see vastaks üksnes kuludele.
- Küsimuses, kes oleks pidanud uurima programmi mõju piirkondlikule ettevõtlusele, ei taha keegi vastutust võtta. KOVid osutavad riigile, EIS riigi poolelt Kliimaministeeriumile ja viimane omakorda meetme rakendajatele ehk EISile ja KOVidele. Initsiatiiv mõju tuvastamiseks oleks Riigikontrolli arvates pidanud tulema ministeeriumite tasandilt.
- Olukorras, kus mõju ei analüüsita, ei ole Riigikontrolli arvates suuremat mõtet ka üürnike sihtrühmale seatud piirangutel, kuna need on olemuslikus seoses taotletava mõjuga. Sama kehtib piirangute üle tehtava järelevalve kohta.
- Piirkonna oluliste ettevõtete vajaduste katmisel on paremini õnnestunud projekte (nt Imavere, Pärnu, Koksvere), kuid üldiselt on suure majandusmõjuga ettevõtteid (näiteks 50% suurema töötajate arvuga ettevõtted piirkonnas) üürnike tööandjate seas vähe. Ettevõtluse soodustamise mõttes on samas positiivne, et valdav osa üürnikest on hõivatud erasektoris.
Riigikontrolli soovitused
Riigikontroll tegi auditi tulemusena soovitusi Kliimaministeeriumile, kes on riigi raha kasutamisel üürimajade programmis n-ö lõppvastutaja. Turutõrke täiendaval kontrollimisel ei ole toetust saanud üürimajadega piirkondades enam tagantjärele mõtet, kuid tuleb tagada, et programmi olemust määravate võtmemõistete (mobiilne töötaja, turuhinnale vastav üür) rakenduspraktika on programmi eesmärkidega vastavuses. Kokku tuleb leppida metoodika üürimajade majandusmõju tuvastamiseks, kohustada toetust saanud KOVisid selle järgi mõju analüüsima ja EISi jälgima, et KOVid seda teevad.
Samuti tuleb edaspidi tagada, et toetus ei kujuneks intressita laenuks, kui toetuse saaja äriplaanid muutuvad, maja üürimajana kasutusele ei võeta ja toetus tagastatakse (Otepää juhtum).