Riigikontroll ei leidnud auditi käigus olulisi argumente, mis kinnitaks, et riigile kuuluvad äriühingud AS Nordic Aviation Group (kaubamärginimega Nordica) ja OÜ Transpordi Varahaldus (TVH) oleksid praegusel kujul riigile strateegiliselt vajalikud ning eksisteeriks arusaadav avalik huvi riigi osalemiseks neis äriühingutes. Samuti viitavad auditimaterjalid, et riik ei ole osutunud piisavalt oskuslikuks ja huvitatud omanikuks nii keerulises ärivaldkonnas nagu lennundus. Seetõttu soovitab Riigikontroll võtta pärast Nordicas algatatud erikontrolli tulemuste selgumist ja majandustegevuse stabiliseerumise korral suund Nordica ja TVH võõrandamisele.

Nordica asutati sügisel 2015, et tagada Eestile vajalikud lennuühendused ja teenindada ASiga Estonian Air sarnast liinivõrku, kuid 2019. aastal lõpetas Nordica lennud Tallinnast, sest ei suutnud rahvusvaheliste lennukompaniidega tasuvalt konkureerida.

Valitsuse ootus, et pärast Tallinnast regulaarlendude sulgemist peab Nordica vajaduse korral reageerima turutõrkele ja korraldama ühendused Eesti jaoks oluliste sihtkohtadega, ei ole mõistliku aja ja/või kuludega täidetav, sest Nordical puuduvad kohustustest vabad lennukid. Samuti kiitis Euroopa Komisjon 2020. aastal Nordicale antud riigiabi heaks tingimusel, et Nordica ei tohi opereerida kahjumlikke liine, mis vähemalt praeguses turuolukorras tähendab keeldu lennata kommertsriskiga Eestist ja Eestisse. 

2023. aasta juulis ilmnes, et Nordica majandusolukord oli alates tänavu maikuust järsult halvenenud. Äriühingu juhatuse esimees lahkus ja Nordica majandustegevuse ümberstruktureerimiseks palgati rahvusvahelised eksperdid. Lisaks otsustas kliimaminister viia Nordicas läbi äriseadustiku § 330 kohase erikontrolli. Ministri sõnul peaksid erikontrolli tulemused selguma kolme kuu ja ettevõtte stabiliseerimise õnnestumine poole aasta jooksul.

Riigil puudub vajadus pidada ilma avaliku huvita riigi omanduses lennuettevõtet ning kanda omanikuna äriühingu majandustegevuse riske. Nordica jõudis aastatel 2021 ja 2022 nappi kasumisse, ja ehkki juba alates augustist 2019 tõstatasid erinevad rahandusministrid korduvalt küsimuse Nordica ja TVH omamise otstarbekuse kohta, arutelud takerdusid ja vaibusid ning Vabariigi Valitsus Nordica võõrandamise otsuseni ei jõudnud. Nüüd on Nordica majandusolukorra halvenemisega asjaolud oluliselt muutunud ja enne ettevõtte võimalikku müüki on mõistlik ära oodata erikontrolli ning majandustegevuse stabiliseerimise tulemused. Lennundusturu tõrke korral, mille tekkimist on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud pidanud väga ebatõenäoliseks, oleks riigil peale Nordica omamise ka teisi võimalusi vajalike lennuühenduste tagamiseks.

Riigikontroll soovitab Vabariigi Valitsusel pärast Nordica erikontrolli tulemuste selgumist ja majandustegevuse stabiliseerimist otsustada, milline müügiviis vastab riigi huvidele enim: kas võõrandada Nordica ja TVH koos või eraldi, osaliselt või täielikult. Kui valitsus otsustab jätkata Nordica ja TVH omanikuna, soovitab Riigikontroll selgelt sõnastada, miks on äriühingud riigile strateegiliselt vajalikud ja millist avaliku huvi funktsiooni need täidavad. Kindlaks tuleb määrata, milliste asjaolude ilmnemise korral ja millised lennuliinid peab Nordica Tallinnast taas avama, võttes arvesse Nordica võimekust, kohustusi lepingupartnerite ees ja Euroopa Komisjoni riigiabi nõudeid. 

Riigikontrolli tähelepanekud Nordica seitsmest tegutsemisaastast

• Riik asutas 2015. aastal 72,7 miljoni euro eest Nordica ja TVH, et nood jätkaksid sisuliselt sealt, kust pankrotistunud AS Estonian Air pooleli jäi. Omaniku suunis lennata Tallinnast osutus majanduslikult tupikteeks ja 2018. aasta sügiseks oli Nordical riigi antud raha otsas. 2016. aasta lõpuks oli Nordica koondkahjum pea 15 miljonit eurot ja riigi antud 40,7 miljonist eurost raha järel 3,2 miljonit eurot. 2018. aasta esimesel poolel tihenes konkurents Eesti lennundusturul veelgi ja kasvasid kütusehinnad. Oktoobris 2018 teavitas Nordica juht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja Nordica nõukogu, et ettevõtte pangakonto on tühi.
• Nordica nõukogu ja osalust valitsev minister ei läinud kaasa Nordica juhtide sooviga vaagida Tallinnast lendamise perspektiivikust. Alates Nordica asutamisest oli ettevõte otsinud Tallinnast lendamise kahjumi katmiseks muid teenimisvõimalusi ning hakanud rentima oma lennukeid ja meeskondi teistele lennufirmadele. Kuna omaniku ootust lennata Tallinnast oli majanduslikult keeruline täita, tõstatas Nordica juhatus ettevõtte nõukogus korduvalt ka strateegia uuendamise küsimuse, kuid Nordica uus strateegia kinnitati alles sügisel 2020, kui Nordica oli juba maksejõuetu. 
• 2019. aasta sügisel lõpetas Nordica lennud Tallinnast. Tõusis küsimus, kas riik vajab lennufirmat, mis Eestist ei lenda, kuid mõttevahetus vaibus. MKMi esindaja sõnul läks Nordica kahjum lõpuks liiga suureks ja ettevõte sulges kõik regulaarliinid Tallinnast. Rahandusminister tõstatas 2019. aastal valitsuse istungil ja valitsuskabineti nõupidamisel kokku kahel korral küsimuse Nordica ja TVH omamise otstarbekusest, kuid arutelu ei järgnenud.
• Oktoobris 2020 sai Nordica riigilt 22 + 8 miljonit eurot. Võimalik, et koroonakriis aitas ära hoida Nordica pankroti, sest tekkis selgem õigustus ja võimalus riigilt raha küsida. Tagantjärele on puudulike andmete tõttu keeruline hinnata, kas pärast Tallinnast lendude lõpetamist Nordica majandusolukord ajutiselt paranes või mitte, kuid ettevõttel oli raske juba enne koroonapandeemiat. Likviidsusprobleeme suurendas aastal 2016 lennufirmaga Adria Airways alustatud ebaõnnestunud koostöö, mis lõppes 4,6 miljoni euro suuruse nõude mahakandmisega.
• Nordica sai omanikult ülesande tagada pärast Tallinnast lendude lõpetamist Eestile vajalikud lennuühendused, kuid pole selge, millised need liinid on. Samuti pole täpsemalt teada, kas ja millistel tingimustel oleks Nordical võimalik seda suunist täita. Nordica lennukid on hõivatud allhanketeenustega teistele lennuettevõtetele, uute leidmine võtaks ilmselt kuid. Nordicale pole olnud ka teada, mida omanik ühenduse tagamise suunisega täpsemalt ootab. Nordica sõnul peaks konkurentsiolukord väga palju muutuma, et ettevõttel tekiks vajadus ja võimalus lennud Tallinnast taas avada.
• MKM märtsis 2023: Eesti lennundusturg toimib ka ilma Nordicata, loodame veenda valitsust ja saada loa ettevõtte võõrandamiseks. Kui varem oli Nordical ülesanne lennata Tallinnast ja pärast lendude lõpetamist tagada Eesti ühendatus, siis praegu ministeerium seda funktsiooni Nordical enam ei näe. MKMi esindaja kinnitusel toimib Eesti lennundusturg ka ilma riigi omanduses Nordicata, kuna konkurendid jälgivad siin toimuvat pingsalt ja tegutsevad aktiivselt. 
• Nordica ja TVH tulevikku puudutavad arutelud on seni olnud üldsõnalised ning pole kindel, kas või millal valitsus Nordica võõrandamise küsimuses põhimõttelise otsuseni jõuab. Nüüd on Nordica majandusolukorra halvenemisega asjaolud ka oluliselt muutunud ja enne ettevõtte võimalikku müüki oleks mõistlik ära oodata erikontrolli ning majandustegevuse stabiliseerimise tulemused. MKMi ja Rahandusministeeriumi ametnikud on olnud ühel meelel, et Nordica ja TVH omamine pole riigile enam vajalik, kuid on näinud erinevalt eelistatud müügiviisi. Samuti polnud MKM koondanud argumente, millega valitsust oma ideede õigsuses veenda. 

Riigikontrolli olulisemad soovitused kliimaministrile

• esitada pärast Nordica erikontrolli tulemuste selgumist ja majandustegevuse stabiliseerimist (ja nendest sõltuvalt) Vabariigi Valitsusele otsustamiseks ettepanek ASi Nordic Aviation Group ja OÜ Transpordi Varahaldus või nende baasil loodava valdusettevõtte võõrandamise kohta;
• (kuni ASi Nordic Aviation Group võõrandamiseni) määrata kindlaks omanikuootustes, milliste asjaolude ilmnemise korral peab Nordica asuma tagama lennuühendusi Eesti ja Euroopa / muu maailma vahel. Panna paika, millised on Eesti jaoks olulised ühendused jm ühenduvusega seotud parameetrid (näiteks väljumisajad); selgitada välja Nordica võimekus olemasolevate kohustuste kõrval ühendusi tagada ning koostada vastav valmisoleku tegevuskava.