Tagasi kõigi auditite juurde

Transpordiameti loomine ja selle tulemused

Kas Transpordiamet on saavutanud Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamisel püstitatud eesmärgid?

Transpordiameti loomisel seati moodustatavale asutusele mitmeid eesmärke, kuid vähesed neist olid sõnastatud viisil, et nende saavutamist oleks võimalik üheselt hinnata – enamasti puudusid eesmärkidel mõõdetavad kriteeriumid, sh saavutamise aeg. Mitmete eesmärkide saavutamise hindamist raskendab ka asjaolu, et puuduvad kas andmed 2020. aasta baastaseme kohta või järjepidevad mõõtmistulemused, mida baastasemega võrrelda.

Riigikontrolli hinnangud ühendamise eesmärkide saavutamise kohta 2023. aasta seisuga

Eesmärk, mis pole veel saavutatud, aga mille poole on liigutud

  • Hoida kokku majandamis- ja tööjõukulusid 0,35–0,4 miljonit eurot aastas;
  • hoida kokku tööjõukulusid viieaastasel perioodil 1,5–2 miljonit eurot;
  • vähendada tugiteenistujate osakaalu 10% võrra;
  • saavutada, et tugi­teenistujate osakaal oleks kogu personalist 10–11%;
  • katta ühinemise eeldatav kulu 1,4 miljonit eurot tugiteenistujate vähendamisega.

Eesmärk, mille poole on liigutud, aga mille saavutamist ei saa üheselt hinnata

  • Vähendada juhtide tööjõukulu;
  • ühildada olemasolevad infosüsteemid; 
  • optimeerida büroopindasid.

Eesmärk, mis on saavutatud

  • Saavutada, et juhtide osakaal personalist oleks kuni 12,5%; 
  • optimeerida sõidukite arvu ja majandamiskulusid.

Eesmärgi saavutamine pole realistlik või 2020. aasta tasemega võrreldav

  • Luua maantee-, lennundus-, merendus-, raudtee- ja ühistransporti korraldav rakendusasutus, kes viib ellu kogu transpordi­valdkonda hõlmavat poliitikat ja projekte;
  • tuua ühtse juhtimise alla eelarve, mis tagab suurema paindlikkuse rahastada innovaatilisi lahendusi ja seada ameti tasandil prioriteete valdkonna kui terviku arengu tagamiseks; 
  • parandada avalike teenuste kvaliteeti. 

Allikas: Riigikontroll Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamiste memorandumite ja lisamaterjalide, majandus- ja taristuministri Riigikogus tehtud ettekande, õigusaktide seletuskirjade ja materjalide põhjal 

Peamised tähelepanekud

Kliimaministeeriumil ega Transpordiametil kolme ameti ühinemisele seatud eesmärkide saavutamisest ülevaadet ei ole. Kliiministeeriumil puudub huvi välja selgitada, millist kasu Transpordiameti moodustamisega on üldse saadud. 

  • Riigikontrolli analüüsist selgus, et majandamise ja tööjõukulude kokkuhoiu eesmärkide suunas on ajavahemikul 2020-2023 enamasti liigutud - maismaasõidukite majandamiskulud ning tugiteenistujate ja juhtide tööjõukulud on vähenenud ca 8,366 miljonilt eurolt ca 8,232 miljoni euroni ehk 1,6%; sõidukite, hoonete, tugiteenistujate ja juhtide arv on vähenenud. 
  • Tugiteenistujate arvu edasist vähenemist ei ole pärast Transpordiametile lisandunud uusi ülesandeid ette näha, kui ülesandeid ei õnnestu digiteerida. Kolme ameti infosüsteeme on tugiteenustes ühildatud, kuid sisuteenustes mitte. Transpordiameti hoonete majandamiskulud (arvestades maha tarbijahinna muutuse mõju) on suurenenud 11,8%. Ametil on kasutusel büroohooneid, mille pinda saaks tõhusamalt kasutada. 
  • Asutuste ühendamine pidi aitama parandada transpordivaldkonna avalike teenuste kvaliteeti, sealhulgas kättesaadavust, kuid pole võimalust hinnata, kas see eesmärk on saavutatud, sest Transpordiameti avalike teenuste kvaliteedi hindamiseks ühinemisprotsessis näitajaid ega nende baastasemeid ei määratud. Transpordiamet on küll võtnud üle asutuse kasutusele kaks kohustuslikku avalike teenuste kvaliteedinäitajat, kuid pole neid süsteemselt mõõtnud. 
  • Samuti pole Transpordiamet võrrelnud, kas teenuste kvaliteet on ametite ühendamise järel 2020. aastaga võrreldes paranenud, sest tal puudub teadmine, millised olid 2020. aastal teenuste kvaliteedi näitajad ja millise metoodikaga neid hinnati.
  • Teavet teenuste osutamisel esineda võivate probleemide ja teenuste parendustegevuste kohta ei ole seni Transpordiamet keskselt kogunud. Ka ei olnud perioodil 2021–2023 Transpordiamet keskselt kokku leppinud, kuidas klienditagasisidest esile tulnud parendustegevusi koondada ja teenuseid parendada. 
  • Transpordiameti lennundusvaldkonna spetsialistide arv pole Euroopa Lennundusohutusameti hinnangul piisav, et täita lennunduse järele-valvega seotud ülesandeid. Juba enne Transpordiameti loomist alguse saanud lennundusspetsialistide vähesuse probleemi ei ole suudetud senini lahendada. See aga võib piirata Eesti lennundussektori võimalusi kasvada ja lennuettevõtjatel rahvusvahelisel turul oma teenuseid pakkuda. Transpordiametil on praeguseks olemas lennunduspersonali värbamise plaan perioodiks 2024–2028, kuid selle täitmine sõltub Transpordiameti eelarvest ja ei ole aastatel 2025–2028 veel kindel.

Riigikontrolli soovitused Transpordiameti peadirektorile

  • viia ametis läbi kinnisvara analüüs ja teha valitsemisala vastutavale ministrile ettepanek vähendada ameti büroopindasid, võttes arvesse riigis parimaks praktikaks peetavat optimaalset pinnakasutust. 
  • kehtestada otseste avalike teenuste kvaliteedi hindamiseks lisaks olemasolevatele näitajatele igat konkreetset teenust iseloomustavad näitajad.

Peadirektor vastas, et tulemaks toime eelarveraha nappusega ja võttes arvesse riigis parimaks praktikaks peetud optimaalset pinnakasutust, on Transpordiametil kavas esitada ministrile hoonete optimeerimise ettepanek hiljemalt augustis 2025. 

Peadirektor tõi välja, et suure üksikteenuste mahu tõttu läks Transpordiamet 2024. aastal üle tootepõhisele teenusejuhtimisele ehk tekkisid teenuste komplektid. Teenuste komplektidele ehk toodetele on määratud ka neid kogumeid selgelt iseloomustavad mõõdikud, mida on oluliselt enam kui teenuse osutamise arv ja kliendirahulolu ning mida jälgides on võimalik hinnata parendustegevuste vajadust.
 

Täispikk aruanne

Transpordiameti loomine ja selle tulemused
10.02.2025 | 1,4 MB | pdf

Pressiteade

Transpordiameti loomine on andnud mõningat kokkuhoidu, büroopindu oleks tarvis veelgi vähendada
10.02.2025 


Transpordiamet viidi 01.07.2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Kliimaministeeriumi alluvusse. Auditi soovitused on Riigikontroll teinud Kliimaministeeriumile, kes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ülesanded üle võttis. 


Teenistuja

Teenistuja on ametnik, kes nimetatakse avalikku võimu teostavale ametikohale, või töölepingu alusel töötav töötaja, kes teeb üksnes avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Auditis eristatakse tugiteenistujaid ja põhitegevustega seotud sisuteenistujaid.
Allikas: Avaliku teenistuse seadus, § 7 lg 2 ja lg 4


Pinnakasutuse tõhusus

Büroopind jagatakse pinda kasutavate täistööajale taandatud töötajate (v.a kaugtööl) arvuga (m2/tkt). Büroopind on büroofunktsiooniga netopind (kabinetid ja nende teenindamiseks puhkenurk, nõupidamiste ruum, koridorid, teenindussaalid). Välja on jäetud näiteks samas hoones paiknev garaaž, kelder, suured auditooriumid, laborid, serveriruumid.  Riigis parim praktika on täiskohaga töötaja kohta 15–18 m2 büroopinda.
Allikas: Riigi kinnisvarapoliitika põhimõtted (2021), Rahandusministeeriumi selgitused


Otsene avalik teenus

Otsene avalik teenus on teenus, mida osutatakse kodanikule või ettevõtjale tema tahtel ja mis tahes suhtluskanalis, et võimaldada isikul täita kohustust või kasutada õigust, mis tuleb seadusest. Otsene avalik teenus on näiteks mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise teenus (vt veel lisa D). 
Allikas: Vabariigi Valitsuse määrus nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“, § 2 lg 2