Ministeeriumid ja eelarvepoliitikat koordineeriv Rahandusministeerium ei veendu, et pikendatakse ainult sellise rakendamata jäänud riigieelarve raha kasutusõigust, mis on seadusega lubatud ja tingimata vajalik. Reaktsioonina valitsuse soovile riigi kulusid kärpida jätavad ministeeriumid osa riigieelarve rahast kasutamata ja kannavad selle üle järgmisse aastasse, et hoida finantsilise toimetuleku puhvrit. Sellise praktika mõju valitsemisala tegevustele ja tulemustele ei jälgita.

Osa rahast, mis eelarveaastal kasutamata jääb, on valitsemisalade väitel juba erinevate kohustustega broneeritud ja ootab väljamaksmist või raamatupidamisliku kulu tekkimist järgmisel aastal. Probleem on, et pole ühtseid andmeid, mis võimaldaks hinnata, kui suur sellise raha osakaal ikkagi on. 

Samal ajal jaotatakse riigieelarve raha nii valitsemisalade vahel kui ka allasutustele valitsemisalade sees liiga inertselt. Suur osa riigieelarve kuludest libiseb aastast aastasse, ilma et ministeeriumid ja Rahandusministeerium hindaks piisavalt kriitiliselt, kas kulu on oluline, ning avaks näiteks arutelu, kas kõik fikseeritud või indekseeritud riigieelarve kulud peaksid ka selliseks jääma.

Viimastel aastatel on valitsus püüdnud ohjeldada riigieelarve puudujääki kesksete kulukärbetega. Samal ajal on vähenenud Rahandusministeeriumi jõudlus olla nõudlik eelarvekontrollija. See kokku on süvendanud valitsemisalades n-ö kaitsvat eelarvekasutust, mis töötab vastu (tegevuspõhise) eelarvestamise põhimõtetele tarvitada riigi raha tulemuslikult, juhitult ja riigiasutuste vaheliste nn silotornideta.

Riigieelarve tegemise viis soodustab ministeeriumides riigi kui terviku seisukohalt ebatõhusat käitumismustrit

• 2024. aastal jäi riigieelarvelistel asutustel kasutamata 2,15 miljardit eurot. Sellest ca 600 miljonit eurot kanti aastasse 2025 üle ministrite otsustega ja ligi 1,1 miljardit eurot peamiselt välistoetusi ja CO2-kvoodi müügist saadud tulu kandus üle vaikimisi, mille ülekandmise kohta minister otsust tegema ei peagi. Osa kasutamata jäänud välistoetustest ja CO2-kvoodi müügist saadud tulust ei olnud ministeeriumide kinnitusel plaaniski mullu rakendada.
• 2024. aastal jäi kasutamata peamiselt kliima, transpordi, riigikaitse ja hariduse valdkonnale võimaldatud raha. Seejuures jäi märgatavalt tarvitamata eestikeelsele õppele ülemineku, ettevõtete ja teadus- ja arendustegevuse toetamise ning digivaldkonna arendamise raha. Ministeeriumide hinnangul raha kasutamata jäämisel ega jätmisel nähtavat mõju valitsemisala eesmärkidele ja tulemustele ei ole.
• Ministeeriumide sõnul on kasutamiseks võimaldatud riigieelarve raha jäänud osaliselt rakenduseta peamiselt järgmistel põhjusel:
  • valitsemisaladele on eraldatud märkimisväärseid (ühekordseid) summasid, mille kasutamine eelarveaasta sees oligi ebarealistlik ja see hinnang oli teada sageli juba raha eraldamise hetkel;
  • paljud projektid ja tegevused võtavad aega mitu aastat ega sobitu hästi aastase riigieelarve raamistikku;
  • raha eraldamine aasta lõpu poole suurendab riski, et raha jääb samal aastal kasutamata (nt valitsuse reservidest raha eraldamise korral);
  • hanked nurjuvad ja tarned viibivad nii valitsemisalast sõltuvalt kui ka sõltumata;
  • välistoetuste puhul on valitsemisalades jätkuvalt liiga palju mõtteviisi, et selle rakendamisega pole tuli takus. Lisaks on probleemiks, et raha võib jääda kasutamata mitte toetuse andja, vaid toetuse saaja (vähese huvi, maksetaotluste ja dokumentide vormistamise aegluse jms) tõttu;
  • märkimisväärseks põhjuseks raha kasutamata jäämisel on tõusnud ministeeriumide soov jääke varuda, et saada hakkama käimasolevate kokkuhoiumeetmetega, valmistuda tulevasteks kulukärbeteks ning hoida rahalist puhvrit ootamatute kulude ning lisaülesannete tarbeks, milleks riigieelarvest raha ei eraldata.
• Riigieelarve raha jaotumine valitsemisala sees on suures osas automaatne protsess, kus eelnev rahakasutus ja selle jälgimine üldjuhul nähtavat rolli ei mängi. Ministeeriumide eelarveosakondadel on rahakasutusest enamasti küllalt hea ülevaade, kuid sellel ei näi olevat olulist otstarvet valitsemisala eelarve koostamisel.
• Liigset inertsust riigieelarve raha taotlemisel, kasutamisel ning ülekandmisel on soodustanud Rahandusministeeriumi aastaid tagasi tehtud teadlik otsus kahandada enda rolli riigieelarve sisulise kontrolli tegijana. Mõte oli anda valitsemisaladele rohkem vastutust ja paindlikkust oma eelarve planeerimisel ning kasutamisel, kuid pigem on see toonud valitsemisalade eelarveprotsessi täiendavat rajasõltuvust ja vähendanud kulude kriitilise vajalikkuse hindamist. 

Riigikontrolli peamised soovitused

Riigikontroll soovitab ministritel muu hulgas juurutada ja tugevdada valitsemisalas praktikat, et kasutamata jäänud eelarveraha ei kantaks järgmisse aastasse üle automaatselt, vaid valitsemisalas toimuks raha ülekandmise sisuline taotlemine, lähtudes valitsemisala juhtkonna suunistest, prioriteetidest ning valitsemisala/allasutuse eesmärkidest.