Riigile kuuluvates äriühingutes tehakse miljardeid eurosid puudutavaid otsuseid, kuid sageli on keeruline välja selgitada, millistest kaalutlustest lähtudes äriühingu nõukogu ühe või teise otsuse vastu võttis. Transpordivaldkonna äriühinguid valitsenud ministeeriumide käsutuses olev teave, mis peaks nõukogu otsuseid põhjendama ja asjaolusid selgitama, on puudulik ning Riigikontrolli varasemad auditid lennundusvaldkonnas on näidanud, et osa nõukogu otsuste alusmaterjalidest pole ka äriühingul endal.

Ministeeriumid ei otsi piisavalt aktiivselt võimalusi, et vähendada huvide konflikti riski riigi äriühingute juhtorganites. Meetmed erinevad ministeeriumide ja äriühingute lõikes ning konkurentsikeelust kinnipidamine ja huvide konflikti vältimine tugineb peamiselt lootusele, et juhtorganitesse valitud inimesed hoiduvad vastuolulistest olukordadest. Ministeeriumid ei saa senisel viisil meetmeid rakendades olla kindlad, et Nordicaga sarnaseid juhtumeid (juhatuse liige tegutseb konkurendi juures) rohkem ei ole. 

Riigi omaniku– ja vastutustunne oma äriühingute suhtes peab tugevnema.

Riigi äriühingute käekäik on peale äriühingu juhtide ka ministri ja ministeeriumi vastutada, sest kui äriühingul läheb halvasti, jääb kahju riigi ja maksumaksja, mitte juhatuse või nõukogu kanda.

Auditi peamised tähelepanekud

• Ministeeriumidel ei ole märkimisväärset osa infost, millest lähtudes on riigi äriühingu nõukogu oma otsuseid teinud, isegi kui seda nõudis seadus. Transpordivaldkonna äriühingute osalusi valitsevatel ministeeriumidel on enamik nõukogu koosolekute protokolle (ca 90%), milles on fikseeritud nõukogu tehtud otsused. Nõukogu päevakorra juurde kuuluvast arutelumaterjalist, millel otsused põhinevad ning millest nähtuksid otsuste tegemise asjaolud, on ministeeriumides olemas vaid ligikaudu 50%. Märkimisväärse osa sellest materjalist said ministeeriumid alles siis, kui olid küsinud neid äriühingult, et vastata Riigikontrolli päringule. ASi Estonian Air ja ASi Nordic Aviation Group tegevust analüüsinud varasemad Riigikontrolli auditid näitasid, et sageli polnud nõukogu tööd puudutavaid materjale ka äriühingul endal.
• Ministeeriumide käsutuses oleva teabe puudulikkus viitab, et osa riigi äriühingu nõukogu esimeestest ei täitnud 2021. aastal kehtinud riigivaraseaduse nõuet saata materjal ministeeriumile ja toona kõiki transpordivaldkonna äriühinguid valitsenud Majandus–ja Kommunikatsiooniministeerium vaatas sellest mööda. 11st auditeeritud transpordivaldkonna äriühingust täitsid 2021. aastal kehtinud riigivaraseaduse nõudeid kuus äriühingut. 
• Mõne transpordivaldkonna äriühingu juhtimisotsuste asjaolusid ja otsustusprotsessi on tagantjärele oluliselt lihtsam välja selgitada kui teistel. Näiteks ASi Tallinna Lennujaam ja ASi Eesti Liinirongid nõukogu koosolekute protokollid ja arutelumaterjalid on ministeeriumidel väikeste mööndustega kõik olemas. Mitmetel juhtudel, näiteks AS Eesti Raudtee, AS Operail, OÜ Transpordi Varahaldus, on ministeeriumidel üldiselt olemas protokollid, aga arutelumaterjalid, eelkõige perioodi 2021–2022 kohta, suures osas puuduvad. ASi Nordic Aviation Group puhul on probleeme nii protokollide kui ka arutelumaterjalidega.
• Äriühingute nõukogude praktika, rollitunnetus ja nõudlikkus juhatuste suhtes varieeruvad märkimisväärselt. Mõned nõukogud eelistavad iga päevakorrapunkti aruteluks kirjalikku materjali, mis piirab äriühingu n-ö suulist juhtimist. Kohati lepitakse, et juhatus saadab teabe hilinemisega ja mitmes osas vahetult enne koosolekuid. Mõned nõukogud korrigeerivad/tellivad aktiivselt info vormi ja sisu. Nõukogu koosolekute protokollide informatiivsus on puhuti napp ja allkirjastamine võib venida kuni pool aastat. 
• Huvide konflikti vältimise ning konkurentsikeelust kinnipidamise meetmeid on palju ja erinevaid, aga nende tõhususes ministeeriumid veendunud pole. Kuigi meetmeid on palju, on need valdavalt suunatud juhtorgani liikme sobivuse hindamisele ametisse nimetamise hetkel ning kui juhtorgani liikme andmetes, huvides, asjaoludes peaks toimuma hiljem muudatusi, on seda ministeeriumide hinnangul väga keerukas kindlaks teha, kui juhtorgani liige ei peaks ise sellest teada andma.
• Majandus– ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kliimaministeeriumi ning Regionaal– ja Põllumajandus–ministeeriumi sõnul puuduvad neil andmed, et perioodil 2021–2023 oleks ükski nende valitsemisel oleva transpordivaldkonna äriühingu juhatuse liige olnud nõukogu loata mõne muu samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige.
• 2023. aasta suvel enam kui poolte riigi äriühingute osaluste valitsejaks saanud Kliimaministeeriumi ning Regionaal– ja Põllumajandusministeeriumi äriühingute valitsemise praktika on alles kujundamisel.

Riigikontrolli soovitused

Riigikontroll tegi riigi äriühingute juhtimisinfo kättesaadavuse parandamiseks ning äriühingute juhtorganite huvide konflikti riski maandamiseks rahandusministrile, taristuministrile, regionaal- ja põllumajandusministrile ning majandus- ja tööstusministrile mitmeid soovitusi.