Õpetajate teadmiste ja oskuste tase mõjutab otseselt hariduse kvaliteeti, kuid Riigikontrolli hinnangul jääb Eesti õpetajate vastavus kvalifikatsiooninõuetele riiklikust eesmärgist kaugemale, kui ametlik statistika näitab. Haridus- ja Teadusministeeriumil ei ole usaldus¬väärset ülevaadet ei õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse kohta ega täpsemat pilti õpetajate ainepädevusest. Riigikontrolli andmeanalüüs näitas, et paljudel loodus- ja täppisteaduste ainete õpetajatel ainealane ja -didaktiline ettevalmistus puudub. Seetõttu on professionaalsete õpetajate nappuse probleem suurem, kui kvalifikatsiooninõuetele vastavuse statistikast paistab. Usaldus¬väärsed andmed on vajalikud aja- ja asjakohaste õpetajapoliitika otsuste tegemiseks.

Auditi peamised tähelepanekud

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal oli Riigikontrolli valimis, mis koosnes loodus- ja täppisteaduste (LTT) õpetajatest, kehvem (76%), kui Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmed samade õpetajate kohta näitasid (82%). Riiklikust eesmärgist (90% aastaks 2026) on Eesti kaugel.

• Õpetajate järelkasvu tagamiseks koostatud tegevuskava kohaselt peaks aastal 2026 üldhariduskoolides kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal olema 90%. Selle sihi saavutamine ei ole Riigikontrolli hinnangul tõenäoline, sest esiteks on viimastel aastatel olnud trend negatiivne ja aastal 2022 oli nõuetele vastavate õpetajate osakaal vaid 81% (vt aruande joonis 1). Teiseks rakendub 2024. aastal eesti keele oskuse nõue, millest tulenevalt lisandub täiendav hulk õpetajaid, kes enam kvalifikatsiooninõuetele ei vasta. 
• Sisuline probleem seisneb selles, et iga neljas õpetaja Eesti üldhariduskoolis ei pruugi kvalifikatsiooninõuetele vastata. Selline olukord tõestab veel kord, et otsustavalt on vaja minna edasi nii õpetajate järelkasvu tegevuskava elluviimisega kui ka teiste hariduspoliitika otsuste langetamisega, näiteks koolivõrgu korrastamise asjus. 

Kvaliteetsete otsuste tegemiseks on vaja kvaliteetseid andmeid, kuid Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) andmed õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse kohta ei ole õiged ega asjakohased. 

• Probleemil on kaks peamist põhjust – koolijuhid eksivad kvalifikatsiooninõuete hindamisel (sest nõuetele vastavuse hindamisel on liiga palju tõlgendamisruumi) ja EHISesse sisestatakse andmeid valesti. 
• Õigeid ja asjakohaseid andmeid on vaja, et märgata muutusi õpetajaskonnas, mõista, mida on vaja teha hariduse kvaliteedi tagamiseks ning kui palju selleks on raha ja inimesi tarvis. Seega tasub panustada kvalifikatsiooninõuete hindamise ning EHISe andmete korrastamisse. 

LTT-ainete heal tasemel õpetamine eeldab õppeaine ja ainedidaktika tundmist, ent Riigikontrolli valimis oli vaid 34%-l õpetajatest kõigis nende õpetatavates LTT-ainetes vajalik ettevalmistus. Seda on liiga vähe. 27%-l õpetajatest LTT-aine alane ettevalmistus puudus. Seda on liiga palju. 

• Teisisõnu, Eesti LTT-ainete õpetajate ettevalmistus jätab soovida. 
• Riigikontrolli analüüs näitas veel, et õpetajate nappuse tingimustes annavad LTT-aineid sageli koolis töötavad teised aine- või klassiõpetajad ning nn karjääripöörajad, kellel sageli ei ole ainete õpetamiseks vajalikku ainealast ega -didaktilist ettevalmistust. 
• Need probleemid viitavad, et professionaalsete õpetajate puudus on Eestis sügavam murekoht, kui pelk kvalifikatsiooninõuetele vastavuse statistika näitab.

Kuigi kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajate osakaal on suur ja õpetajaametisse astub palju karjääripöörajaid, on õpetajate ainepädevuse arendamisele nii koolijuhid, koolipidajad kui ka HTM vähe tähelepanu pööranud.

• Õpetajate täienduskoolituses on viimastel aastatel ainepädevuse arendamine olnud tagaplaanil, fookus on olnud muude pädevuste arendamisel. 
• Ainealane ja -didaktiline pädevus on õpetamisel kriitilise tähtsusega, õigusaktidest ja kutsestandardist tulenevalt peab seda õpetaja ametisse värbamisel ja arendamisel arvestama. Riigikontrolli arvates ei ole vaja ainepädevuse tingimusi taas kvalifikatsiooninõuetes eraldi rõhutama hakata. Õpetajate ainepädevuse tõstmiseks on teisi viise ja tööriistu (vt soovitusi). 

Riigikontrolli soovitused haridus- ja teadusministrile: 

• Tõhusate õpetajapoliitika meetmete planeerimiseks ja nende mõju hindamiseks tuleb HTMil tagada, et kvalifikatsioonitaset iseloomustavad andmed oleksid kvaliteetsed. Selleks peab HTM sõnastama ühtsed ja selged seisukohad, kuidas kvalifikatsiooni-nõuetele vastavuse hindamisel probleemsetel juhtudel toimida, ning tegema need koolidele kättesaadavaks. Samuti tuleb jätkata kvalifikatsiooninõuete täitmise seiret, milles HTM on ühendanud järelevalve ja nõustamise.
• Tõhusama teavitamise, nõustamise ja järelevalve alternatiivina võiks HTM kaaluda võimalust asuda seatud haridusnõuete täitmist hindama keskselt nende õpetajate puhul, kes vastaksid kvalifikatsiooninõuetele, lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 99 rakendussätetest. 
• HTM peaks õpetajate ainepädevuse arendamisega varasemast aktiivsemalt ja süsteemselt tegelema. See tähendab, et välja tuleb selgitada Eesti õpetajaskonna tegelik ainepädevus ja arendusvajadus, luua õpetajate ainepädevuse hindamiseks ja arendamiseks töövahend; teha ainealased ning -didaktilised koolitused kättesaadavaks kõigile soovijatele ja korrastada EHISe täienduskoolituste andmed.