Kliimaministeeriumi tegevus jäätmetekke vältimisel ning jäätmete taaskasutuse ja ringlussevõtu eesmärkide täitmisel ei ole olnud tulemuslik.
Peamised tähelepanekud
Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal on pea 10 aasta jooksul jäänud samale tasemele. Kui aastaks 2025 peavad Euroopa Liidu liikmesriigid korduskasutuseks ette valmistama ja ringlusse võtma vähemalt 55% ja aastaks 2030 vähemalt 60% tekkinud olmejäätmetest, siis 2022. aastal võeti ringlusse Eestis vaid 33% olmejäätmetest. Seda on vaid kahe protsendipunkti võrra rohkem kui 2014. aastal, mil võeti ringlusse 31% olmejäätmetest.
Kui Eesti ei täida Euroopa Liidu jäätmedirektiivi eesmärke, siis võib Euroopa Komisjon algatada rikkumismenetluse. Kui rikkumist ei suudeta kõrvaldada, võib komisjon esitada hagi Eesti Vabariigi vastu ja määrata trahvi.
Jäätmetekke vältimise, jäätmete taaskasutuse ja ringlussevõtu eesmärgid on täitmata. Jäätmetekke vältimise ja olmejäätmete ringlussevõtu vähene määr ja probleemid on olnud teada aastaid. Probleemidele juhtis Riigikontroll tähelepanu juba 2016. aastal valminud auditis ja tegi soovitusi olukorra parandamiseks. Vaatamata sellele ei ole Kliimaministeerium (varem Keskkonnaministeerium) suutnud jäätmete valdkonna probleemide lahendamiseks põhimõttelisi muudatusi ellu viia.
Mitu korda on ministeeriumi algatatud jäätmeseaduse muudatused takerdunud, alles märtsis 2024 algatas Kliimaministeerium jäätmereformi, et parandada olmejäätmete ringlussevõttu, muuta pakendiaktsiisi, täpsustada riigi ja omavalitsuste kohustusi ja õigusi ning minna üle digiteeritud jäätmeandmete kasutamisele.
Uue jäätmekava võttis kliimaminister vastu peaaegu kolm aastat plaanitust hiljem ehk 2023. aasta lõpus, kuid selles ei ole toodud näiteks eri jäätmeliikide tekke vältimiseks konkreetseid tegevusi koos nende maksumusega.
Keskkonnaameti kontroll jäätmeandmete õigsuse üle ja jäätmevaldkonna järelevalve ei ole piisavalt põhjalik ega anna kindlust, et sorditud jäätmed jõuavad ettenähtud kohta ning deklareeritud kogus jäätmeid võetakse nõuetekohaselt ringlusse. Järelaudit näitas, et Keskkonnaamet ei tee jäätmearuannete üle põhjalikku järelevalvet ning et ettevõtete lubasid ja aruannete andmeid võrreldakse vaid ca 10% ettevõtete puhul, kes satuvad järelevalve valimisse. Juhul kui aruannetest selgub, et jäätmekäitlejad on näidanud omavahelist jäätmete liikumist erinevalt, kontrollitakse üksnes juhtumeid, kus erinevused on suuremad.
Jäätmete taaskasutuse ja ringlussevõtu järelevalvetoimingute puhul ei veendu Keskkonnaamet esitatud andmete õigsuses ja tegevuste vastavuses loa nõuetele ega analüüsi järelevalvesse lisatavate jäätmekäitlejate valimisel kõiki asjakohaseid andmeid. Näiteks ei jälgi Keskkonnaamet pakendijäätmete taaskasutustõendite puhul, kas kõik osapooled, kes peavad tõendi esitama, on seda teinud. Sellega kaasneb oht, et näidatud koguses pakendijäätmeid ei võeta ringlusse või ei taaskasutata. See paneb halvemasse positsiooni seadusekuulekad ettevõtted ja võib kaasa tuua negatiivse keskkonnamõju (kui pakendijäätmeid nt ladestatakse või põletatakse).
Käitlejate kontrollimisel ei tehta toiminguid, et veenduda aruandes esitatud andmete õigsuses. Näiteks ei küsita taaskasutatud jäätmete koguse kontrollimisel taaskasutajalt infot toodetes kasutatavate jäätmete koguse ja toodangu koguse kohta. Keskkonnaameti sõnul ei ole neil põhjalikuma kontrolli tegemiseks piisavalt töötajaid.
Riigikontrolli soovitused
Riigikontrolli soovitus kliimaministrile: töötada erinevate jäätmeliikide kaupa välja jäätmetekke vältimise eesmärgid ning mõõdikud nende saavutamise hindamiseks. Jäätmetekke vältimise tegevused peavad olema üksikasjalikud, oluline on iga tegevuse puhul täpselt kindlaks määrata, mis allikatest ja millises summas tegevust rahastatakse.
Ministri sõnul on riigi jäätmekava rakenduskaval selged vastutajad ja kaastäitjad ning jäätmeliikide kaupa on selged eesmärgid ja mõõdikud. Ministeerium kaalub täiendavate mõõdikute lisamise vajadust, sh analüüsib täiendavate mõõdikute sätestamist elukeskkonna ja ringmajanduse programmi 2025–2028.
Riigikontrolli soovitus Keskkonnaameti peadirektorile: muuta jäätmearuannete kontroll põhjalikumaks, sh viia läbi andmeanalüüse ning hinnata jäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu andmete kvaliteeti ja õigsust.
Jäätmearuannete kontrolli aitab põhjalikumaks muuta reaalajamajanduse projekti raames 2025. aasta lõpuks valmiv järelevalve töölaud. Järelevalve süsteemsemaks ja riskipõhisemaks muutmisele aitab kaasa ka valdkondlike riskihindamise mudelite väljatöötamine.
Riigikontrolli hinnangul ei ole rakenduskavas olevad mõõdikud ja eesmärgid siiski piisavalt selged. Näiteks kasutatakse praegu inimeste jäätmetekke mõõdikuna näitajat, millest olmejäätmete kogus moodustab alla kümnendiku. Sel juhul on võimalik saavutada soovitud sihttase nii, et olmejäätmete kogus ei vähene. Veel olulisem on välja töötada üksikasjalikud jäätmetekke vältimise tegevused ning tuua välja nende tegevuste maksumus ja rahastamisallikas. Ilma konkreetsete tegevusteta ei ole võimalik seatud eesmärke saavutada.