Narva linna valitseva mõju all olevate ühingute nõukogu liikmed on pea eranditult linnavolikogu liikmed ja sagedased muudatused linna valitsevas võimukoalitsioonis toovad muudatused ka nõukogude koosseisus. Pärast 2021. aasta kohalikke valimisi on praeguseks Narvas võimul juba 6. koalitsioon ja enamiku ühingute nõukogudes on selle ajaga tehtud muudatusi 4–5 korda. Nõukogu koosseisude suhteline lühiajalisus vähendab nõukogu kui ühingu juhtorgani seadusjärgset tähendust. Mitmes Narva ühingus on nõukogu olnud justkui laiendatud juhatus, mis tegeleb rohkem ühingu igapäevaasjadega kui strateegilise juhtimisega.

Narva linn on vähe kasutanud võimalusi kontrollida oma ühinguid. Pärast 2019. aasta korruptsioonijuhtumit ASis Narva Vesi ei ole linn ühingute kontrollisüsteemi kriitiliselt üle vaadanud ja linnavolikogu revisjonikomisjon ei ole enamikule ühingutele praeguse volikogu valitsemisperioodil tähelepanu pööranud. Seadustest tulenevaid otseseid kohustusi ühingute juhtimisel on üldjuhul täidetud, kuid puuduvad selged ootused ja eesmärgid, mille põhjal hinnata, kas ühingutes osalemine on omavalitsuse ülesannetest lähtudes vajalik.

Riigikontrolli peamised soovitused 

Riigikontroll soovitas Narva Linnavalitsusel algatada tegevused, mille tulemusena kehtestatakse kas osana linna põhimäärusest või eraldiseisva õigusaktina eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise tingimused ja kord. See kord peaks sisaldama muu hulgas suuniseid nõukogu ja juhatuse töökorraldusele ja ühingu sisekontrollisüsteemile. Samuti soovitas Riigikontroll kehtestada Narva linna valitseva mõju all olevatele ühingutele ühetaolistel alustel asjakohased ja mõõdetavad tegevuseesmärgid.