Euroopa kliimamäärusega on seatud eesmärk vähendada Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside heidet ning selle järgi tuleb saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus ehk olukord, kus kasvuhoonegaase paisatakse õhku sama palju, kui neid sealt seotakse või eemaldatakse.
Suurim kasvuhoonegaaside heide pärineb energeetikasektorist. Maakasutuse ehk LULUCFi sektor moodustas 2024. aastal kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitest 16% ja see on ainus sektor, kus on võimalik looduslike protsesside tulemusena suures mahus süsinikku siduda. Seetõttu on just maakasutusele antud väga oluline roll Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel.
Euroopa Liidu maakasutusmäärus on peamine maakasutussektorit puudutav regulatsioon, milles on riikidele määratud maakasutus¬sektori heite vähendamiseks siduvad eesmärgid.
Riigikontroll on teinud ülevaate maakasutusmäärusest Eestile tulenevatest kohustustest, nende täitmise seisust ning meetmetest, mida Eesti on rakendanud kohustuste täitmiseks.
- Maakasutusmääruse esimesel arvestusperioodil (2021–2025) pidi maakasutussektori arvestuslik heide ja sidumine olema tasakaalus. Sidumine võis ületada ka heidet, kuid heide ei tohtinud olla suurem kui sidumine. Esimese arvestusperioodi kohustus ei ole praeguste andmete järgi täidetud. Eesti arvestuslik puudujääk on ligikaudu 10 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Siiski selgub kohustuse täitmine või mittetäitmine lõplikult 2027. aastal, kui selgub arvestusmetoodika muutmise mõju ning lõpevad läbirääkimised Euroopa Komisjoniga metsamaa võrdlustaseme arvutuse üle. Juhul kui kohustus jääb täitmata, siis võib tekkida ühel hetkel olukord, kus Eestil tuleb osta teistelt riikidelt niinimetatud maakasutuse ühikuid, mille ostmise võimalus ja hind ei ole veel teada.
- Maakasutusmääruse teisel arvestusperioodil (2026–2030) on 2030. aasta Eesti riigipõhine maakasutussektori eesmärk saavutada 0,434 miljonit tonni CO2 ekvivalenti suurem süsiniku sidumine või heite vähendamine võrreldes võrdlusaastate (2016–2018) keskmise heitkogusega. Hinnang 2030. aasta eesmärgi täitmisele on metoodika muudatuste tõttu oluliselt muutunud. Kui varasemate arvutuste järgi oli eesmärgi täitmiseks vaja vähendada prognoositud heidet ligikaudu 1,8 miljonit tonni, siis 2026. aasta arvutuste järgi on vahe ligikaudu 0,1 miljonit tonni. Muutus tuleneb eelkõige heite arvestusmetoodika täiendamisest. Lisaks sellele määratakse liikmesriikidele aastateks 2026–2029 kasvuhoonegaaside netoheite ja -sidumise eelarve, mis on tuletatud liikmesriigi trajektoorist 2030. aastaks seatud siduva LULUCFi eesmärgi saavutamiseks. Lõplik hinnang teise arvestusperioodi kohustuste täitmisele antakse 2032. aastal.
- Keskkonnaagentuuri prognoosi järgi on maakasutussektori heide ka kavandatud täiendavate meetmetega 2050. aastal ligikaudu 1,6 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Kuna maakasutussektor jääb praeguse prognoosi järgi ka 2050. aastal kasvuhoonegaaside heitjaks, ei saavuta Eesti tervikuna 2050. aastaks kliimaneutraalsust. Maakasutussektori kasvuhoonegaaside heite vähendamise olemasolevaid ja täiendavaid meetmeid on kirjeldatud nii meetmete ja prognooside aruandes kui ka riiklikus energia- ja kliimakavas. Need on üldise sisuga ja puudub teave nende mõju kohta. Meetmete kirjeldused piirduvad kohati seaduste ja arengukavade üldiste eesmärkide refereerimisega. Puudulikult on hinnatud ka meetmete sotsiaal-majanduslikku mõju.
Euroopa Liidus kehtib ka looduse taastamise määrus, mille eesmärkide täitmine mõjutab maakasutust ja kasvuhoonegaaside heidet. Maakasutussektori heite eesmärkide seisukohalt on seejuures looduse taastamise määruse puhul eriti olulised tegevused, mis vähendavad kasvuhoonegaaside heidet ja suurendavad süsiniku sidumist. Määruse eesmärkide täitmiseks pidanuks Kliimaministeerium koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga 1. septembriks 2026 esitama Euroopa Komisjonile taastamiskava kavandi. Eesti ei esitanud nõutud tegevuskava tähtajaks ning uus tegevuskava esitamise tähtaeg on 31. detsember 2026.
Energeetika- ja keskkonnaminister, regionaal- ja põllumajandusminister ning Keskkonnaagentuuri peadirektor esitasid ülevaate eelnõu kohta oma kommentaarid, mille põhjal on Riigikontroll teksti täiendanud. Vaata täpsemalt lk 25–35.
Energeetika- ja keskkonnaminister ning Keskkonnaagentuuri peadirektor tõid välja, et kasvuhoonegaaside heite arvestusmetoodika muutmine ei oma heite vähendamisele mõju, kuna uue metoodika kasutuselevõtul muudeti ka varasemate aastate andmeid.
Riigikontroll kasutas ametlikult esitatud esildisi, kus Keskkonnaagentuur oli teinud vajalikud ümberarvutused kogu andmerea ulatuses. Selle tõttu on uuemas esildises muutunud ka aastate 2016–2018 keskmine väärtus. Riigikontroll võrdles erinevate metoodikatega koostatud esildiste andmeid, et näidata arvestusmetoodika muutmise mõju.