Erinevad viimased valitsuskoalitsioonid on oma lepetes deklareerinud Eesti majandusmudeli kliimaneutraalsemaks ja kestlikuks muutmise olulisust. Valitsus on seadnud eesmärgiks näha kliimakindla majanduse seadusega ette Eestis valdkonniti puhtale majandusele ülemineku teed. Riigikontroll tundis huvi, kas riik on ka omanikuna enda äriühingute keskkonnajalajäljega tegelemiseks astunud eeskuju näitavaid samme. 

Ülevaatesse oli hõlmatud 19 riigi äriühingut (vt paremveerg). Ülevaatest jäid välja Eesti Energia ja Tallinna Sadam, kuna nende tegevust on (börsiettevõtetena) avalikult käsitletud.

Valitsus ole riigi äriühingute puhul pidanud vajalikuks seada kasvuhoonegaaside heite vähendamisele eesmärke. Riigi äriühingute osalust valitsevad ministeeriumid peavad vajalikuks, et eesmärgid, mida riik peab oluliseks, oleksid kokku lepitud osaluspoliitika põhimõtetes, mida Rahandusministeerium koostab ja mille valitsus kinnitab. Osalust valitsevad ministeeriumid tunnistasid, et nende teadlikkus kliimateemadest, sh kasvuhoonegaaside heite mõõtmisest ja vähendamisest, on piiratud. Riigikontroll leiab samuti, et mõistlik oleks osaluspoliitika põhimõtetes kokku leppida, millistel juhtudel ja millisel kujul peaks omaniku ootustes kasvuhoonegaaside heite vähendamine sisalduma, ehk tuleb otsustada, milliste riigile kuuluvate äriühingute puhul on nende tegevusvaldkonda ja suurust arvestades võimalik ja mõistlik keskseid eesmärke seada.

Riigi äriühingute osalust valitsevate ministeeriumide kehtestatud omaniku ootuste dokumendis on heite vähendamise eesmärk selgelt välja toodud kahel äriühingul. Ülejäänute puhul ei ole seda valdkonda käsitletud või on selle kirjeldus üldine.

Mitmed äriühingud on kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks sõltumata omanikuootuste sisust meetmeid siiski ise rakendanud. Riigi äriühingute kasvuhoonegaaside heite tervikmõju hindamiseks vajalike andmete koondamist ei kavanda ei osalust valitsevad ministeeriumid ega Kliimaministeerium või Rahandusministeerium, kuna selle info järele ei nähta vajadust.