Hooldereformi esimesed poolteist aastat on näidanud, et reformi tulemusel loodud rahastusmudeliga on keeruline saavutada pikaajaliselt nii avaliku raha tõhusat kasutust kui ka reformi eesmärke. Mudelisse, millega kõigile hooldekodudele on tagatud avaliku rahastuse toel kulude kate kindlas ulatuses, on sisse kirjutatud avaliku sektori kulude kontrollimatu suurenemise risk. Meetmeid riski maandamiseks ei ole, loodetakse üksnes turukonkurentsile.

Riigi ja omavalitsuste eelarvete vaatest on senine areng olnud murettekitav. Reformiga kaasnenud hooldekoduteenuse hinnakasv on olnud kiire ja tugevalt alaprognoositud. Mudeli toimeloogika on justkui kummipaelaefekt, mis peab avaliku sektori rahastuse mahte teenuse hinnakasvule automaatselt järele tõmbama, muidu libiseb käest reformi peaeesmärk muuta hooldekoduteenus inimestele püsivalt taskukohasemaks. 

Hooldekodukohti on piirkonniti puudu, sobivat kohta on keeruline leida ja selle saamine keskmise pensioni eest on muutumas ebarealistlikuks lubaduseks. Omavalitsused said reformiga lisaraha, kuid selle jaotus KOVide vahel on reformi eesmärke arvestades ebaühtlane. Samuti on reform suurendanud halduskoormust. 

Olulisemad tähelepanekud

• Teenusesaajate tasutud osa ehk omaosalus hooldekoduteenuse kogukulus langes varasemalt 78%-lt reformi esimese poolaastaga 61%-ni ja on edenetud reformi eesmärgi suunas, mis on 50%. Inimesed maksavad hooldekoduteenuse eest praegu valdavalt vähem kui enne reformi ja see on positiivne. 
• Kui reformi seaduseelnõu seletuskirjas arvati, et pärast reformi kallineb teenus aastas ca 3%, on tegelik hinnakasv olnud kordades kiirem: perioodil 09.2023–07.2024 tõstis hinda 75% hoolde¬kodudest ja keskmiselt 15%. Ohumärk on nii prognoosiga altminek kui ka fakt, et hooldekodukulude katteks kehtestatud piirmäärasid muutis samal ajal vaid 9% omavalitsustest (KOV). See osutab riskile, et inimeste omaosalus edaspidi ei vähene, vaid hakkab taas tõusma.
• Osalt on hinnatõus ja kulude kasv paratamatu, et paraneks teenuse pakkumine ja kvaliteet. Suurenenud on näiteks hooldustöötajate arv hooldekodudes (15%), nende töötasu (16%) ja kliendi kohta on varasemast rohkem hooldajaid. Samal ajal on jõudsalt kasvanud ka suuremate teenuseosutajate kasum. Kasum ei ole probleem iseeneses ja see ei ole kriitika teenusosutajate suunas, kuid küsitav on praeguse rahastusmudeli sobivus vabaturu tingimustesse, kus teenuseosutajale on kulude kate tagatud, kuid kulude kasv ei ole rahastaja vaatest hästi juhitav, kui tahta täita reformi eesmärke.
• 01.04.2024 oli hooldekodudes ca 9620 inimest, kes said vanadus-pensioni. Neist hinnanguliselt iga 3. ei saanud oma pensioni ega KOVi poolt kuni keskmise pensionini juurdemakstava hüvitisega omaosalust kaetud. Hüvitise arvestus on kaasa toonud bürokraatiat, millel ei ole mõtet, kui keskmise pensioni eest jääb hooldekodukoht paljudele kättesaamatuks.
• Soodsa hinnaga hooldekodukohti on keeruline leida. Hinnatase on kõrgem ja teenusekohtade puudus teravam Harjumaal, kus vanadus-pensioni saajate kohta on hooldekodukohti näiteks 5 korda vähem kui Põlvamaal. Voodikohtade arv on pärast reformi suurenenud ca 5%, kuid teenusesaajate arv 9%. Täituvus on enamasti 100% või selle lähedane ja teenuse ootejärjekorrad on kohati pikad. Defitsiidiga turg loob head eeldused hinnakasvu jätkumiseks.
• 01.04.2024 hooldekodudes olnud inimestel kattis KOVi kehtestatud piirmäär hoolduspersonali kulu hinnanguliselt vaid 54% juhtudel. Põhimõte, et KOV maksab hoolduspersonali kulu ja teenusesaaja ülejäänu eest, ei ole praktikas seega hästi realiseerunud, kuid on suurendanud hooldekodu, KOVi ja Sotsiaalkindlustusameti halduskoormust. Piirmäära ja hoolduspersonalikulu seostamine on mõeldud toetama teenuse kvaliteedi kasvu, kuid see on saavutatav ka muul moel (2026. aastal jõustuvad kvaliteedinõuded). 
• Reformist tingitud kulude katteks suurendati KOVide tulubaasi, kuid kuluvajadus on KOViti erinev ja lisaraha jaotub KOVide vahel ebaühtlaselt. See on risk hooldereformi eesmärkide saavutamisele. Teravamalt puudutab see kodus elamist toetavaid teenuseid, mis on pikaajalise hoolduse strateegiline prioriteet, kuid mille kuluvajadust tulude ühtlustamise meetmed (tasandusfond) ei arvesta. Eesmärk on, et koduteenuse saajate arv kasvab edaspidi kiiremini kui hooldekoduteenuse saajate arv. Märgata seda senimaani ei ole. 

Riigikontrolli soovitused 

Riigikontroll soovitas auditi tulemusena leida sotsiaalkaitseministril lahendused hooldekoduteenuse hinna ja kulude kasvuga seotud riskide maandamiseks, hooldekoduteenuse rahastamise mudelis bürokraatia vähendamiseks ja KOVide rahastamise võimaluste ühtlustamiseks.