Seekordne Riigikontrolli 2023. aastaaruanne on keskendunud elektrisüsteemi valikutele. Aastaülevaate koostamiseks auditeeris Riigikontroll elektriga varustamise kindlust Eestis. Käesolev auditiaruanne oli aastaülevaate koostamise üheks aluseks ja selles on käsitletud kolme teemat: kas elektri varustuskindluse tagamiseks tehtu on piisav; kas Eesti elektrisüsteemi Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumine on ajakavas ning kas elektri hädaolukorra lahendamiseks ollakse valmis.

Auditeeritud perioodil vastutas energeetika, sh elektrienergia varustuskindluse valdkonna eest Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium. Alates 01.07.2023 kuuluvad energeetikaga seotud ülesanded Kliimaministeeriumi vastutusvaldkonda. Sellest tulenevalt viitab käesolevas auditis Riigikontroll tähelepanekute puhul Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM), kuid teeb oma soovitused kliimaministrile.

Mida Riigikontroll leidis?

Praeguseks on ilmnenud oht, et aastal 2027 võib Eestis tekkida probleem elektriga varustamise kindlusega. Kuigi esimesed ohumärgid, et Eestis elektri tootmine põlevkivist ei pruugi tulevikus olla enam konkurentsivõimeline, ilmnesid Elering ASi varustuskindluse analüüsidest juba 2013. aastal, andis omanik alles 2019. aastal Eesti Energia ASile suunise tagada elektrienergia tarbimise katmiseks Eestis 1000 MW kohapealset juhitavat elektritootmisvõimsust. Samas toodi Euroopa põhivõrguettevõtete ehk elektrisüsteemi haldurite koostöö-organisatsiooni ENTSO-E 2022. aastal koostatud varustuskindluse analüüsis ja samal aastal avaldatud Elering ASi koostatud varustuskindluse analüüsis esimest korda selgesõnaliselt välja, et elektriga varustamise kindlus ei pruugi olla Eestis aastal 2027 tagatud, kuna põlevkivist elektri tootmine ei pruugi enam avatud elektriturul olla konkurentsivõimeline. 

Selleks et ennetada 2027. aastal tekkida võivat elektriga varustamise kindluse probleemi Eestis, on Kliimaministeerium ja Elering AS alustanud tegevustega strateegilise reservi loomiseks. Nii on 2023. aastal tehtud ettevalmistavaid tegevusi, et taotleda selleks vajalikku riigiabiluba Euroopa Komisjonilt.

Elektrienergia kättesaadavust mõjutab märgatavalt kallinenud elektrihind, millega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium polnud tarbija seisukohast arvestanud. Ministeerium eeldas, et elektrihind kujuneb turul nõudluse ja pakkumise tasakaalus ning vaba turu tingimustes ei saa elektrihind liialt kalduda ei tootjate ega tarbijate poolele. Samas pole ministeerium hinnanud elektrihinna mõju tarbijatele ning tal puudub plaan selle kohta, kuidas ja milliseid tarbijaid pikka aega kõrgena püsiva elektrihinna eest peaks kaitsma. 

Kuigi kalli elektrihinna leevendamiseks on makstud tarbijatele toetusi – kokku on aastatel 2021–2023 makstud toetusi ca 190 miljonit eurot  – ja tarbijad viidi seaduse alusel üle 2022. aasta sügisel kehtestatud universaalteenusele, ei ole toetused olnud valdavalt sihitud ja universaalteenuse tootmishind on osutunud 2023. aasta esimesel poolaastal elektri keskmisest börsihinnast mitu korda kallimaks. Vaatamata sellele, et universaalteenust ja selle tootmishinnaga seotud üldteenust kasutas 2023. aasta juuli lõpu seisuga endiselt kokku 192 196 klienti,  pole ministeerium tarbijaid aktiivselt teavitanud ega motiveerinud neid endale universaalteenusest soodsama hinnaga elektripaketti valima. 

24. veebruaril 2022 alanud täiemahuline Venemaa sõda Ukraina vastu suurendas oluliselt Eesti elektriga varustamise kindluse riske. Üleriigilise riskianalüüsi kohaselt on ka ulatusliku elektrikatkestuse realiseerumise risk Eestis väga tõenäoline. Elektrienergiajulgeoleku riskide vähendamiseks tuleb Balti riikide elektrisüsteem sünkroniseerida Mandri-Euroopa sagedusalaga ning rööbiti vähendada mitmeid Eesti elektrisüsteemi ohustavaid julgeolekuriske, sh küber- ja sabotaažiriske. Kuigi Eestis on seni viidud sünkroniseerimise eelduseks olevaid tegevusi ellu ajakava kohaselt, on projekti kiirendamise võimalused töödeks vajalike materjalide pika tarneaja ja tööde tegijate vähesuse tõttu piiratud. 03.08.2023 leppisid Balti riigid kokku, et liitumine Mandri-Euroopa sagedusalaga toimub algsest kokkuleppest varem, 2025. aasta veebruaris. Samas vajavad vähendamist mitmed otsesed julgeolekuriskid, sh küber- ja sabotaažiriskid, ning järjepidevat läbiharjutamist tegevusplaanid, sh juhtudeks, kui Venemaa korraldab erakorralise desünkroniseerimise, Narva veehoidla veetase langeb, välisühendused katkevad jms.

Riigikontrolli soovitused kliimaministrile:

• analüüsida, milliseid tarbijaid tuleks pikaajaliselt kõrgena püsiva elektrihinna eest kaitsta;
• ajakohastada elektri hädaolukorra lahendamise plaan;
• tõhustada järelevalvet selle üle, et elutähtsa teenuse osutajad hindaksid riske kohe, kui elutähtsa teenuse osutamist mõjutavad olulised asjaolud muutuvad.