Metsaraied aladel, mis olid välja valitud Rail Balticu raudteetrassi rajamisel tekitatava kahju hüvitamiseks, näitasid seda, et Keskkonnaamet ei järgi endiselt Riigikontrolli 2023. aasta soovitust veenduda, et raie mõju loodusväärtustele on enne raieloa kinnitamist hinnatud. Rail Balticu juhtum näitas, et Keskkonnaameti töökorraldus võimaldab jätkuvalt teha raieid aladel, mille suur loodusväärtus on ametile teada ja vajalik info kahju vältimiseks on ametil olemas.
Peamised tähelepanekud
Selle tagajärjeks oli nii loodus- kui ka majanduslik kahju. Hävitati ühe liigi jaoks kõige sobivamad asenduselupaigad ja tekitatud kahju kompenseerimiseks tuli täiendavalt kaitse alla võtta 26 korda rohkem metsamaad, mida ei ole enam võimalik tavapärasel viisil majandada. Lisaks viibis Rail Balticu arendamiseks vajaliku Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringu vastuvõtmine üle poole aasta.
Keskkonnaamet kinnitas load raiuda metsi, mis olid välja valitud aladeks, millega hüvitada Rail Balticu raudteetrassi rajamise tõttu hävivaid metsise elu- ja mängupaiku (Natura hüvitusalad) ning mis olid kavas koos Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringu vastuvõtmisega kinnitada. Nii Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), kes raiesoovi avaldas, kui ka Keskkonnaamet, kes raieload kinnitas, osalesid mõlemad hüvitusalade väljavalimise protsessis ja raielubade väljastamises ning olid planeeritud piirangutest ja asupaikadest teadlikud.
RMK planeeris raieid kokku 1108 hektaril Natura hüvitusaladel ja nende ümber olevates puhveraladeks planeeritud metsades, kuigi oli teadlik hüvituskava sisust ja sellega nõustunud. Raielubade taotlemise ajal oli RMK andmas kooskõlastust ka maakonnaplaneeringule, mis hüvituskava piirangud kehtestanuks. Sellega eiras RMK keskkonnaõigusest tulenevat ettevaatuspõhimõtet. RMK õigustas raielubade taotlemist selgitusega, et ametlikult polnud piirangud veel kehtestatud.
RMK jõudis kokku teha raieid 282 hektaril, millest 62 ha asus kavandatud hüvitusaladel. 17 hektarit sellest omakorda asus metsaalal, mis oleks tingimuste poolest Rail Balticu rajamise tõttu hävinevaid metsise elupaiku kõige paremini asendanud.
Reiu piirkonna raiega tekkinud kahju suurust näitas see, et 17 hektaril tehti niivõrd suur ja pöördumatu kahju, et samaväärse kaitse tagamiseks tuli kaitse alla võtta kordades suurem ala RMK hallatavat metsamaad (443 ha), sest raiutud metsaga samaväärset metsa lähikonnas enam polnud. Kuna see tekitas vajaduse alustada hüvituskava muutmist ja uute piirangute seadmist, viibis Rail Balticu arendamiseks vajaliku Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringu vastuvõtmine ligikaudu seitse kuud.
Riigikontrolli soovitus Keskkonnaameti peadirektorile:
- veenduda Keskkonnametis enne raieloa kinnitamist, et raie mõju metsaala ja selle ümbruses asuvate alade loodusväärtustele on hinnatud. Muu hulgas arvestada Keskkonnaametile tegelikult teada olevat infot raiutava ala loodusväärtuste kohta.
Keskkonnaametis on kinnitatud reeglid, mille järgi tuleb raieloa väljastamisel kontrollida, kas alal on looduskaitselisi piiranguid. Kui need on, suunatakse raieluba menetlemiseks spetsialistile, kes võtab otsuse tegemisel aluseks konkreetse kaitseala kaitse-eeskirja, kaitsekorralduskava, liigi tegevuskava ning kaitsealuste liikide esinemise korral metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhise. Neist dokumentidest lähtumine tagab, et raieloa kinnitamisel on hinnatud, kuidas mõjutab raie puutumuses olevaid loodusväärtusi.
Natura aladel metsaraiumise taotluse korral teeb spetsialist kaalutlusotsuse või viib läbi Natura mõjude eelhindamise, lähtudes muu hulgas loodusväärtustest ja kavandatud raieviisist. Mõlemal juhul lähtutakse Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmebaasis olevast infost ning vajaduse korral (näiteks vanad või puudulikud andmed) tehakse täiendav välitöö ning küsitakse sisendit looduskaitse valdkonna osakondadest.
Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhis
Riigikontrolli soovitus kliimaministrile:
- muuta looduskaitseseadust ja metsaseadust ning luua reeglid, et vältida loodusväärtuste kahjustamist aladel, mille suhtes on algatatud hüvitusala loomine. Täpsustada, millises planeeringu või loa menetluse etapis tuleb Keskkonnaametiga oma tegevus kooskõlastada ning millistel juhtudel ja millal tuleb kavandatavad alad kanda EELISesse.
Ministeerium on ette valmistanud looduskaitseseaduse muudatuse, mis vastab Riigikontrolli ettepanekutele. Näeme ette, et juhul kui on vaja rajada hüvitus- või leevendusalad, kirjeldab seal rakendatavad meetmed koos ala eesmärgi, põhjenduse ja piiridega:
- Keskkonnaamet juhul, kui kahjustatakse kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse-eesmärki;
- planeeringu koostamise korraldaja või tegevuseks vajaliku loa taotleja, välja arvatud punktis 1 nimetatud juhul. Hüvitus- või leevendusalade ettepaneku planeering või tegevuseks taotletav luba tuleb esimese võimaluse korral esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks ja alade andmete ja sobivuse kontrollimiseks.
Lisaks on eelnõus säte, mille järgi on haldusorganil, kellelt taotletakse haldusakti (nt raieluba) andmist, mis võib mõjutada EELISesse kantud hüvitus- või leevendusala seisundit ja eesmärke, õigus peatada haldusakti andmise menetlus või seada selle andmisel tingimusi, mille järgimine tagab hüvitus- või leevendusala eesmärkide saavutamise. Menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või sellest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates.
Seaduse eelnõu on kooskõlastamisel Justiitsministeeriumis ja esitatakse Vabariigi Valitsusele 2025. aasta I kvartali jooksul.
Seni kui seadusemuudatus ei ole jõustunud ja eraldi andmekihti veel ei ole, esitab Keskkonnaamet, kes on kaasatud hüvitus- ja leevendusalade määramise protsessi, Kliimaministeeriumile ettepaneku võtta looduskaitseseaduse § 8 alusel ala kaitse alla ja ettepanekualad kantakse EELISesse projekteeritavate alade kihile. Keskkonnaamet tagab ka selle, et kui hüvitus- ja leevendusalade piire edasise menetluse käigus muudetakse, uuendatakse ka kaitse alla võtmise ettepanekut.
Riigikontroll märgib, et Rail Balticu sarnaste juhtumite vältimiseks peab Keskkonnaamet võtma arvesse ka infot, mida pole veel EELISesse kanda jõutud, kuid mis on määrava tähtsusega metsaraie lubamise üle otsustamisel.