Auditi tulemusena leiab Riigikontroll, et maavanemate kui hüpoteegipidajate tegevus on olnud rahuldav. Siiski on riik protsessi tervikuna halvasti reguleerinud. Kuigi maa järelmaksuga erastamine on lõpusirgel, on veel aastakümneid kestva järelmaksuprotsessi tõttu vaja riigi huve paremini kaitsta.
Riigikontroll juhtis oma auditis tähelepanu vajadusele reguleerida põhi- ja kõrvalkohustuste seadmist ostu-müügi ja asjaõiguslepingute sõlmimisel, piiranguid maksuvõlgnikele täiendava maa erastamisel, hüpoteegipidaja koostööd keskkonnateenistustega tagatiseks seatud metsa säilimisel jm.
Näiteks on võimalik erastada metsamaad neil, kes on varem erastatud maatükkide eest võlgu, samuti erastavad täiendavalt maatükke isikud, kes on riigimaksuvõlglased. Sellised isikud võivad raiuda uutel erastatud maatükkidel metsa ebaseaduslikult, et katta muuhulgas oma eelmisi võlgu.
Auditeerimisel leidis käsitlemist ka maa erastamise andmekogu probleemid. Hüpoteegipidajad ei saa sealt kogu vajaliku infot järelmaksuga ostu müügilepingute sõlmimiseks.
Muuhulgas tegi Riigikontroll ettepaneku lõpetada maa erastamine senikehtinud alustel ning edaspidi müüa riigimaad riigivara seaduse alusel.
Kooskõlas Vabariigi Valitsuse otsusega valmistavad asjaomased ministeeriumid ette maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega mitmed Riigikontrolli ettepanekud peaksid täidetud saama.
