Pisikuriteod - poevargused, auto joobes juhtimine jm - moodustavad ca 15-20% kõikidest kuritegudest. Ehkki nende puhul on kahju väike, süü tõendatud ja süüdlane kinni peetud, kestab menetlus ikkagi vähemalt 15 päeva ning koostatakse vähemalt 25-leheküljeline toimik. Riigikontrolli hinnangul muutuks pisikuritegude menetlemine märksa kiiremaks ja odavamaks, kui politsei ja prokuratuur teeksid sel alal tihedamat koostööd. Tänu sellele vabanevat aega ja raha saaks kasutada prioriteetsemate kuritegude menetlemiseks.
Igas kriminaalasjas viiakse läbi ülekuulamisi, mille tulemusena valmib ülekuulamisprotokoll. Sageli on need väga pikad, sisaldades hulgaliselt vähetähtsaid detaile. Süvenemine sellistesse sisutühjadesse protokollidesse kulutab hiljem palju prokuröride, kohtunike ja kaitsjate aega. Riigikontroll soovitab kõik mahukamad ja olulisemad ülekuulamised salvestada ning kanda protokolli kokkuvõtlikult ainult tõendamiseks vajalikud ütlused. Nii on võimalik kokku hoida vähemalt 7 miljoni krooni väärtuses tööaega ja ressurssi.
Iga kriminaalasja raames avatakse kriminaaltoimik, kuhu kogutakse dokumente kuriteo kohta. Ajapikku on uurijatel välja kujunenud harjumus koguda neisse "igaks juhuks" igasugune vähegi kriminaalasja puutuv materjal, olgu selleks siis vanad kohtuotsused, väljavõtted seadustest või mitmesugused kaaskirjad. Tavaliselt koosneb mitmeepisoodiline toimik 400-600 leheküljest. Riigikontroll tegi ettepaneku loobuda koostamast ja kriminaaltoimikusse lisamast selliseid dokumente, mida prokurörid, kohtunikud ja kaitsjad otsuste langetamisel ei vaja. Arvutused näitavad, et iga üheleheküljelise dokumendi kaotamisega toimikust säästaks riik aastas ligi miljoni krooni väärtuses tööaega ja ressurssi.
Õiguskantsler, justiits- ja siseminister olid Riigikontrolli ettepanekutega üldiselt nõus. Ettepanekute elluviimiseks lubati teha muudatused kriminaalmenetluse seadustikus ja asutuste töökorralduses.
