Riikliku tähtsusega kultuuriehitiste rahastamine
Austatud juhataja, Riigikogu liikmed
16. veebruaril 2024 esitas üks arupärijatest, Riigikogu liige Priit Sibul, mulle sama teemat käsitleva kitsama fookusega kirjaliku küsimuse, millele ma 20. veebruaril 2024 ka vastasin. Võrreldes kirjaliku küsimusega sisaldab see 7. veebruaril 2024 esitatud arupärimine lisaks teemat, mis puudutab Tallinna filmilinnakut ja Jõhvi filmistuudiote kompleksi. Aga sellest räägin täpsemalt neljanda küsimuse juures.
Kõigepealt vastan aga esimesele kolmele küsimusele, mis leidsid kajastust ka vastuses Riigikogu liikme Priit Sibula kirjalikule küsimusele.
Esimene küsimus: Kuidas on Eesti õigusaktide kohaselt võimalik rahastada täiendavat kultuuriehitist nõnda, et see ei mõjuta Riigikogu otsustega kinnitatud riikliku tähtsusega kultuuriehitise valmimist?
Küsimus on seotud sellega, et arupärimises viidatud eelnõu kohaselt võib Eesti Kultuurkapitali nõukogu kultuuriministri ettepanekul ja piisava hulga raha olemasolu korral lisaks Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsatele kultuuriehitistele otsustada ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise, kui see ei mõjuta Riigikogu otsusega kinnitatud riikliku tähtsusega kultuuriehitiste valmimist.
Seletuskirjas on selgitatud, et kultuurkapitalil on kogunenud ja kogunemas raha, mida saaks kasutada teiste, kultuurile oluliste ehitiste arenduseks või rekonstrueerimiseks. Seletuskirjas prognoositakse kultuurkapitalile selleks otstarbeks laekuva raha kasutamata jääki 2032. aastaks kokku ca 69 miljonit eurot.
Prognoositava jäägi puhul tuleb arvestada, et ühelt poolt on võimalik, et Riigikogu otsustatud kultuuriehitised ei valmi seletuskirjas prognoositud ajakava kohaselt ning jääk võib osutuda veel suuremaks.
Teiselt poolt on aga risk, et objektid kallinevad või on Riigikogu otsuses nimetatud objektide ehitamist võimalik alustada tabelis märgitust varem – sellisel juhul võib see jääk osutuda ka väiksemaks.
Küsimus sellest, kas täiendava kultuuriehitise rahastamine võib mõjutada Riigikogu otsustega kinnitatud riikliku tähtsusega kultuuriehitise valmimist, tekib teisel juhul – kui objektid kallinevad või Riigikogu otsuses nimetatud objektide ehitamist võimalik alustada tabelis märgitust varem.
Minu hinnangul täiendava kultuuriehitise lisandumine ei takista Riigikogu otsusega varem kinnitatud riikliku tähtsusega kultuuriehitiste valmimist juhul, kui see ei lükka edasi nende ehitamise algust ega pikenda nende ehitamise aega. Järeldan, et kultuuriministri esitatava täiendava kultuuriobjektiga seotud toimingud – olgu selleks planeerimine või ehitustegevus – peatatakse, kui langeb ära põhjus, mis takistas mõne Riigikogu kinnitatud nimekirjas oleva objekti edenemist.
Samas tuleb arvestada, et sellise olukorra tekkides võib nn täiendava kultuuriobjekti ehituse peatamine osutuda keerukaks ja ülemäära kulukaks ning võib tekkida olukord, kus majanduslikult otstarbekam on jätkata ikkagi nn täiendava kultuuriobjekti ehitust.
Teine küsimus: Kas Riigikogul on Teie arvates võimalik jälgida ja tagada, et kõigepealt saavad realiseeritud ja rahastatud Riigikogu otsusega kinnitatud ehitised? Millised peaksid olema mehhanismid parlamentaarses järelevalves, et tagada parlamendi otsuse täitmine?
Vastan. Eelnõuga pannakse kultuurkapitali nõukogule kohustus esitada Riigikogule kord aastas kirjalik aruanne otsustatud riikliku tähtsusega kultuuriehitiste ehitamise kohta. Muude meetmetena on Riigikogu liikmel kasutada tavapärased seaduses ettenähtud võimalused teavet saada. Näiteks esitada arupärimine või kirjalik küsimus kultuuriministrile.
Aga juhin tähelepanu , et Riigikogu komisjonil on võimalik Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt saada Vabariigi Valitsuselt ja täidesaatva riigivõimu asutustelt oma tööks vajalikke andmeid ning kutsuda komisjoni teavitamiseks ja nõustamiseks komisjoni istungil osalema valitsusasutuste ametnikke ja teisi isikuid.
Kolmas küsimus: Loodava seadusemuudatusega delegeerib Riigikogu põhjendamatult oma otsustusõiguse ministrile. Selle tulemusena tekib kaks nimekirja, kus üks on Riigikogu poolt kinnitatud kultuuriobjektid, ja teine kultuuriministri ettepanekul kultuurkapitali poolt rahastatavad kultuuriobjektid. Kuidas on Eesti õigusaktide kohaselt võimalik parlamendil või parlamendi liikmel tagada, et rahastamine toimub vastavalt parlamendi otsusele, kui rahastaja on kultuurkapital?
Vastan. Riigikontrolörina ei saa ma anda hinnangut selle kohta, kas otsustusõiguse andmine ministrile on põhjendatud või põhjendamatu. Riigikogul on võimalik Eesti Kultuurkapitali seadust muutes otsustada erinevate viiside üle kultuuriehitiste jaoks laekunud summade jagamise üle. Sealhulgas praeguses eelnõus esitatud kujul.
Küll aga menetlusökonoomika seisukohast oleks Riigikogul olnud soovi korral võimalik eelnõuga soovitud eesmärk saavutada ka lihtsamalt ja väiksema menetlusvaevaga.
Eelnõu seletuskirja kohaselt tehakse muudatused riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise otsustusprotsessis selleks, et luua võimalus Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja ehitamiseks. Selle eesmärgi täitmiseks oleks piisanud sellest, kui Riigikogu oleks oma otsusega täiendanud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerida uue objektiga – Eesti Rahvusringhäälingu uue telemajaga.
Seletuskirja kohaselt tehakse muudatus selleks, et lisanduva objekti saaks lisada kultuurkapitali nõukogu otsusega kiireloomuliselt. Samas on eelnõus kavandatud tee Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja nimekirja lisamiseks pigem olnud mitmest võimalikust just aeganõudvam.
Mis puutub Teie küsimuses viidatud kahe nimekirja teemat, siis jah, kui seaduse muutmise asemel oleks Riigikogu valinud oma 2021. aastal kinnitatud pingerea täiendamise variandi, siis oleks välditud viidatud olukorda, kus tekib senisest erineva staatusega kultuuriobjekt, mille puhul tuleb järgida Riigikogu otsustatud kultuuriobjektidega võrreldes erirežiimi – kas ja milliselt juhul täiendav kultuuriobjekt takistab või ei takista Riigikogu otsusega kinnitatud riikliku tähtsusega kultuuriehitiste valmimist.
Lisaks toob eelnõus kavandatu kaasa ka olulise muutuse selles, mis tasandil otsustatakse, kas objekt on riiklikult tähtis või mitte. Alates 1996. aastast on kavandatava riiklikult tähtsa kultuuriobjekti staatuse andnud Riigikogu. Eelnõu vastuvõtmisel otsustab Riigikogu kultuurikomisjonile heakskiitmiseks ja kultuurkapitali nõukogule otsustamiseks esitatava riiklikult tähtsa kultuuriobjekti kultuuriminister.
Riigikontroll on leidnud senise kogemuse pinnalt, et selguse ja läbipaistvuse huvides võiks eelistatav praktika olla selline, mis aitaks vältida samalaadsete otsuste tegemisel või rahastamisel dubleerivate mehhanismide kasutamist. Aga veel kord rõhutan – sellise valiku tegemise õigus Riigikogul loomulikult on.
Ja neljas küsimus: Riigikogu on teinud otsuse rahastada filmilinnakut, ühte seaduses nimetatud viiest objektist. Nüüd on selgunud, et üleminekufondi vahenditest hakatakse rajama Jõhvi rahvusvahelist filmistuudiote kompleksi. Kas Teie hinnangul on avalike vahendite otstarbeka kasutamise seisukohalt põhjendatud erinevatest allikatest avalike vahendite suunamine erinevate filmilinnakute rajamisse Eestis? Kas Riigikontrollil on andmeid, milliseks kujunevad nende rajatiste ülalpidamiskulud ja kas tulevikus peab neid avalikest vahenditest ülal pidama?
Vastan. Riigikontrolli andmetel ei ole Jõhvi rahvusvahelise filmistuudiote kompleksi ehitamise rahastamisotsust veel tehtud. Otsus sünnib Riigikontrollile antud info kohaselt märtsis või aprillis. Küll on aga jaanuari lõpus majandus- ja kommunikatsiooniminister kinnitanud Ida-Virumaa inkubatsioonikeskuste programmi, millega luuakse Jõhvi kaks inkubatsioonikeskust filmitööstuse produktsiooni tugiteenusteks ning digitaalsete ja multimeedia teenuste arendamiseks.
Riigikontrollil puuduvad andmed, mis võimaldaksid analüüsida, kas avaliku raha toel on mõistlik ehitada Eestisse üks filmilinnak, kaks filmilinnakut, kuus filmilinnakut või suisa kaheksa.
Kultuuriministri vastusest nähtub, et seda pole analüüsinud ka Kultuuriministeerium. Samas selgitas kultuuriminister Riigikontrollile, et Tallinna filmilinnaku ja Jõhvi filmistuudiote kompleksi rajamine on teineteist toetavad projektid. Piiratud ressursside tingimuses oleks Riigikontrolli hinnangul sellise analüüsi tegemine Kultuuriministeeeriumi poolt enne avalikust rahast teise filmilinnaku ehitamise toetamist vajalik.
Seda, kas erinevatest allikatest avaliku raha suunamine erinevate filmilinnakute rajamiseks on põhjendatud, saab hinnata ka Riigikogu ise, kes on kinnitanud riikliku tähtsusega kultuuriehitiste nimekirja. Riigikogu võib kaaluda, kas Tallinna filmilinnaku äriplaanis toodud põhjendus, et Eestis puudub kaasaegne filmistuudiote kompleks, oli Tallinna Filmilinnaku riikliku tähtsusega kultuuriehitiste nimekirja lülitamise otsustavaks argumendiks ning kas muutunud asjaolud tingivad nimekirja muutmise vajaduse.
Riigikogu kultuurikomisjon saab kaaluda Tallinna Filmilinnakult uuendatud äriplaani väljaküsimist, kus on hinnatud ka Jõhvi filmistuudiote rajamise mõju konkurentsisituatsioonile. Jõhvi filmistuudiote teostatavus- ja tasuvusanalüüs on arupärimisele vastamise ajal veel väidetavalt koostamisel ja selle kohta mul infot pole.
Riigikontrollile kättesaadavatest materjalidest stuudiote ülalpidamiskulude suurus ei selgunud. Kultuuriminister on Riigikontrollile selgitanud, et Kultuuriministeerium ei plaani luua toetusprogrammi filmilinnakute tegevuskulude toetamiseks ning Tallinna filmilinnaku puhul on lähtutud eeldusest, et see toimib ilma riigi tegevustoetuseta. Saame seda kõike praektikas näha. Tänan.
Riigikogu liikmete täiendavad küsimused
Esimees Lauri Hussar
Suur tänu! Teile on päris mitu küsimust. Tõnis Lukas, palun!
Tõnis Lukas
Aitäh põhjaliku vastuse eest! No minu hinnangul Ida-Virumaale kohalikust programmist täiendava filmilinnaku tegemine otseselt ei puutu sellesse eelnõusse või õigemini ei häiri kuidagi neid otsuseid, mis Riigikogus juba tehtud on. Loodame, et siin siis mõttetut dubleerimist ja rahalist koormust riigile ei tule. Samuti ma usun, et kõrvaltee, mis on loodud justkui kuuendale objektile selle menetluskäiguga, mis siin antakse, tegelikult on järgmistele objektidele – seitsmendale, kaheksandale ja nii edasi – suletud. Sellest oleme saanud aimu kultuurkapitali analüüsist, et raha järgmisteks objektideks lihtsalt ei ole.
Aga mul on küsimus. Te nimetasite, et kultuuriminister esitab kultuurkapitali nõukogule oma ettepaneku. Seaduseelnõus on kirjas, et seda saab teha siis, kui kultuuriminister on esitanud selle eelnevalt heakskiitmiseks Riigikogu kultuurikomisjonile. Kas kultuurikomisjonil on sisuliselt vetoõigus?
Riigikontrolör Janar Holm
Ma arvan, et kui eelduseks on kultuurikomisjoni heakskiit, siis ma kujutan küll ette seda, et selle objektiga ei ole võimalik edasi liikuda järgmisele tasemele ehk siis Eesti Kultuurkapitali nõukogu juurde. See, mis puudutab ka seitsmenda või kaheksanda objekti lisamist, siis see võimalus on eelnõus antud. Kui see vastu võetakse, siis see võimalus seitsmes või kaheksas lisada on olemas, kui seal ei teki tõepoolest neid küsimusi, et kas ta praktiliselt on teostatav. Ma juhin ka tähelepanu sellele, et teatavas mõttes võtab selle täiendava kultuuriobjekti lisamine ära Riigikogult tulevikus võimaluse ise lisada sellesse Riiigkogu kinnitatavasse nimekirja täiendavaid objekte.
Esimees Lauri Hussar
Signe Kivi, palun!
Signe Kivi
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Kui me oleksime valinud teie poolt nimetatud lihtsama tee veel ühe olulise kultuuriobjekti finantseerimisel kultuurkapitali kaudu, oleksime pidanud avama kogu nimekirja, mis esialgse viie objekti hulka ei mahtunud. Me kaalusime seda tõsiselt. Kas teie hinnangul oleksime siiski võinud eelnevad taotlused kõrvale jätta ja kas see tõesti poleks riivanud kõrvalejäänud projektide esitajate õigusi?
Riigikontrolör Janar Holm
Aitäh! Ma arvan, et Riigikogul oleks võimalus olnud välja kuulutada uus ring, otsustada viisil, nagu ta õigeks peab, sealhulgas lisades uue projekti. Mis tegelikult praegu toimub? Praegu Riigikogu teist teed pidi annab nagunii suunise kultuuriministrile Eesti Rahvusringhäälingu telemaja ehitamiseks. Ma arvan, et palju lihtsam oleks seda olnud teha selgelt nimekirjas, kus oleks see olnud läbi arutatud. Aga nagu ma ka vastuses ütlesin, ei saa ma öelda, kas see on õige või vale. Riigikogul on võimalus valida ka see tee.
Esimees Lauri Hussar
Helir-Valdor Seeder, palun!
Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud riigikontrolör, ülevaate eest ja vastamast! Ega mu küsimus võib-olla ongi retooriline, sest ma olen suuresti teiega ühte meelt. See Riigikogu otsus, mida me nüüd siin kaalume ja kavatseme ellu viia muudatusena, minu arvates ei ole mõistlik ega praktiline ja tekitab ka mitmeid juriidilisi küsimusi. Ja pärast selle jõustumist tekib olukord, kus meil on kahte tüüpi riikliku tähtsusega küsimusi: ühed, mis kinnitatakse Riigikogu suures saalis, ja teised, mis teist teed mööda ja lõpevad komisjonis. Nagu rahvatarkus ütleb: mida tihedam sõel, seda rohkem auke. Minu arust tekib siin ka rohkem probleeme ja küsimusi. Ja nii nagu te oma vastuses ka ütlesite, et suurel saalil ei ole selle loogika kohaselt praegu õigus enam midagi juurde lisada, ehk me ise vähendame Riigikogu suure saali võimalusi. Mis te arvate, kas selline praktika iseenesest, noh, ka riigi efektiivsuse ja raha kasutamise mõistlikkuse seisukohalt on mõistlik (Juhataja: "Aeg!") – ma vabandan! –, seda enam, et avatud on ka seitsmes, kaheksas ja üheksas objekt, ja mitte ainult rahapuudusel, vaid seetõttu, et esimest näiteks ei saa realiseerida, mis võib olla täiesti tõenäoline?
Riigikontrolör Janar Holm
Ma veel kord, riigikontrolöri positsioonilt ei taha ma põhjendatuse hinnanguid anda, see on Riigikogu valik, kuidas ta selle lahenduse täpselt leiab, aga vaieldamatult on, nagu ma ka oma vastuses viitasin, millele te viitasite, tegemist teatavas mõttes sellise paralleelsüsteemi loomisega, kus tõepoolest väärtusena, mida ma ka kodanikuna näen, on see, et Riigikogu on see, kes on öelnud 1996. aastast, mis on riiklikult oluline objekt, ja see on nii-öelda sellele objektile selle tähenduse andnud. Nüüd viiakse see otsustustasand teise kohta. See on see valik, aga see on selle suure saali valik.
Esimees Lauri Hussar
Mart Maastik, palun!
Mart Maastik
Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud riigikontrolör! On selge, et lisaobjekt ei tohiks tekitada kahjustust, et teised riiklikult tähtsad kultuuriobjektid ei valmiks. Kui te ise ka mainisite oma vastustes, et ilmselt ehitistel on kombeks kallineda, iga aasta järjest need ehitushinnad lähevad kallimaks. See tähendab seda, et kui nüüd võetakse üks objekt kusagilt kõrvalt vahele, siis ilmselgelt riigi rahakott on ikkagi teatud suurusega ja RES-is on ette nähtud ka mingid kulud sellele, siis järelikult järgmiste objektide jaoks lihtsalt raha ei jätku. Kas ka kaalusite seda, et ei oleks mõistlik see raha, kui juhuslikult ei ole midagi ehitada, kanda järgmisse aastasse, et see jääks ootama seda objekti, mida on parasjagu võimalik valmis ehitada?
Riigikontrolör Janar Holm
Aitäh! Selles eelnõu seletuskirjas oli viide sellele, et on kogunenud raha, mida oleks mõistlik kasutada olukorras, kus palju objekte vajavad investeeringut. Tõepoolest, üks variant on hoida kinni sellest viiesest nimekirjast ja koguda seda raha nende objektide jaoks. Teine variant, mida ma ka ei vaidlusta kuidagi, ei saagi vaidlustada, on see, et tõepoolest, kui ressurss on kogunenud, et seda väärtust võimalikult kiiresti luua kultuuri mõttes ja teiselt poolt, et ka raha väärtus ei väheneks, on kindlasti mõistlik mõelda, kuidas raha võimalikult kiiresti käibesse anda.
Esimees Lauri Hussar
Priit Sibul, palun!
Priit Sibul
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Mul on küsimus sellesama kolmanda teema kohta ja mõneti see küsimus, mida küsis ka hea kolleeg Signe Kivi. Ta õigustatult mainis, et kultuurikomisjonis on arutatud seda võimalust, mida mina ette panin ja mida teiegi oma vastuses ütlesite, et lisada ise see rahvusringhäälingu telemaja kompleks, aga et siis tekkis kõhklus, et teistel objektidel tekib õigustatud ootus, et miks neid ei saa. Mul on küsimus, kas selle tee puhul, mille parlament on praegu valinud, nendel teistel objektidel ei teki mingit õigustatud ootust, et see kuidagi, kui me tegeleme kõrvalustega, et siis need ülejäänud objektid, mis jäid sealt välja, nendel ei ole nüüd mingit probleemi teie hinnangul.
Riigikontrolör Janar Holm
Aitäh! Ma ei näe ka otseselt, et oleks selline kustumatu õigustatud ootus selle eelmise protsessi puhul, sellepärast et otsused selle protsessi raames tehti ära, olukord on muutunud ja kui Riigikogu otsustab ja ta suudab selle ära põhjendada, et see valik tehakse ühe objekti suhtes, siis ma arvan, et selle otsuse oleks saanud teha, liiati Riigikogu praegu ise selles seletuskirjas selgelt viitab, et see objekt on rahvusringhäälingu telemaja. Nii et tegelikult nii-öelda tagaukse kaudu ikkagi antakse selge suunis kultuuriministrile, missuguse objektiga tuleb siia tulla. Ja ma teistpidi ütleksin isegi nii, et mulle on mõistetavam olukord, kus Riigikogu on see, kes otsustab ühe objekti, kui see, et täitevvõimu tasandil, ilma konkurssi läbimata tuuakse välja üks konkreetne objekt. Ma arvan, et täitevvõimu puhul on eriti oluline, et see valik tekib. Antud juhul küll, tuleb tunnistada, et kuna seletuskiri selgelt ütleb, missuguse objekti jaoks see skeem luuakse esimeses järjekorras, siis seda saab võtta kultuuriminister ka oma suunisena. Loomulikult, seletuskiri ei ole ka lõpuni siduv.
Esimees Lauri Hussar
Aitäh! Hea kolleeg Signe Kivi, arupärimiste puhul võib iga Riigikogu liige esitada ühe suulise küsimuse, küll on teil võimalik osaleda läbirääkimistel.
Lugupeetud riigikontrolör, rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja arupärijate esindajana palun Riigikogu kõnetooli Priit Sibula. Palun!
Priit Sibul
Aitäh! Esmalt suur tänu riigikontrolörile nende vastuste eest. Aga selle arupärimisega olid päris veidrad lood juba algusest peale. Esiteks, kui me selle arupärimise üle andsime, siis minu selja taga olev Riigikogu esimees otsustas, et tegemist ei ole arupärimisega, vaid see sisu vastab kirjaliku küsimuse nii-öelda paragrahvile ja soovitas mul teha kirjaliku küsimuse. Kirjaliku küsimuse, nii nagu riigikontrolör ütles, ma ka tegin, aga veidi muutsime. Ma arvan, et see arutelu, mis siin parlamendi ees … On igati arutelu ja arvamuse vääriline, et me seda teemat siin arutame.
Et sellest veel vähe oleks, kui see sai üle antud ja menetlusse võetud, siis tekkis kultuurikomisjoni inimestel mure, et äkki me saaksime selle arupärimise tagasi võtta, sest parlamendi kultuurikomisjon on teise lugemise juba ette valmistanud ja võib-olla riigikontrolör annab sihukesi vastuseid, et on raske edasi minna selle menetlusega. See tundus juba päris müstiline ja veider arusaam, et võib-olla ei olegi parlamendisaadikutel mõistlik teada saada, mida keegi ja kuidas selles küsimuses arvab.
Siis õnnestus selle arupärimise käigus … Ka rahvusringhääling võttis selle teema üles, mis puudutas seda filmilinnakute teemat. Ja seal küsiti minu käest, et mis see arupärijate mure on, et kuivõrd tegemist ei ole ju Jõhvi filmilinnaku puhul üldse eelarveliste vahenditega, vaid vahendid tulevad Euroopa Liidust, siis ei ole ju muret. Vot sihukestele küsimustele ma ei oska head vastust anda, sest minu meelest kõik raha, mis Eestisse tuleb, võiks käsitleda nõndaviisi, et see mõistlik on. Absoluutselt, ma saan aru, et filmiinimeste jaoks on need mõistlikud. Nii nagu ütles riigikontrolör, et Kultuuriministeeriumit pole selle Jõhvi filmilinnaku arutelusse ja rahastamisse kaasatud ja nad pole seda analüüsinud. Küll aga ütlesid nad, et tegemist on mõistliku asjaga ja ei dubleeri. Siin jääb mulle veidi hõredaks. Kui pole kaasatud ja analüüsitud, aga osatakse arvata, et ei dubleeri ja on igati mõistlik, siis ma tahaksin seda kohta näha. Aga ju ma sellele siis pean jätku tegema ja sellel teemal kultuuriministriga edasi kõnelema.
Peamine põhjus, miks seda seadust muudeti sel viisil … Ma pigem olen nõus nende kolleegidega ja riigikontrolöriga. Mulle tundub, et oleks õige, kui parlament oleks otsustanud ise täiendava objektina rahvusringhäälingu telemajaga seda tähtsate kultuuriobjektide nimekirja täiendada, sest minu meelest see kõrvalukse tegemine ei ole mõistlik ei finantseerimise ega ka selles kontekstis, et rahvusringhääling on olnud eelarvestrateegias juba rahaliste vahenditega sees – tõsi küll, teiste objektide kallinemise tõttu justkui ajutiselt võeti need vahendid ära ja rahvusraamatukogule need eraldati. Lubati, et rahvusringhäälingu telemaja igal juhul on prioriteet ja need vahendid leitakse. Siis see kõrvaluks minu meelest ei ole rahvusringhäälingu telemaja vääriline, see, mil viisil ja kuidas see finantseerimine hakkab. Me teame, et rahvusringhäälingu telemaja objekt on nendest kultuuriobjektidest nüüd siis, kui see seaduseks saab, üsna kaugele jõudnud ja nad saavad eelduslikult finantseerimise peale, mistõttu jääb küsimus ülejäänud nimekirja kontekstis, et kuna ja kuidas nad valmis saavad. Kindlasti kultuurkapitalil saab olema päris palju planeerimistööd, millistes etappides, millisel perioodil kui palju finantse nendele objektidele välja anda nõndaviisi, et ei kahjustataks parlamendi poolt kinnitatud nimekirja ja reegleid.
Nii et ma soovitan, head saadikud, meil enne, kui seda seadust kinnitama minnakse, veel korra mõelda, kas see on kõige mõistlikum tee. Aga igal juhul soovin ma meile, et me jälgiksime maksumaksja vahendite kasutamist kõige mõistlikumal kujul. Tänan tähelepanu eest.
Esimees Lauri Hussar
Suur tänu! Järgmisena palun siia Riigikogu kõnetooli Tõnis Lukase. Palun!
Tõnis Lukas
Aitäh, austatud juhataja! Head külalised! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Sellele seadusemuudatusele muudatusettepanekuid teise lugemise eel ei tulnud. Võib siis öelda, et nii seletuskiri kui üldine seaduseelnõu lähenemine leidis aktsepteerimist kõigis fraktsioonides. Sellel on oma eellugu, nii nagu ka siin küsija nimetas kui ka oma kõnes üle rõhutas. Eelloos on väga suur roll Riigikogul, Riigikogu suurel saalil, aga on ka üldine taust, kuidas meil üldse riiklike suurte tähtsate kultuuriobjektidega otsuseid on langetatud ja millised on prioriteedid olnud. Ja võib öelda, et ka sel hetkel, kui Riigikogu otsustas mõni aasta tagasi viis suurt kultuuriobjekti võtta plaani, ka sel hetkel oli olemas kaks nimekirja. Üks nimekiri oli objektidest, mis olid valitsuse investeeringute kavades ja mis valitsus oma eelarvestrateegias kinnitas, et need lähevad ehitamisse. Ja teine oli see, mille Riigikogu siin tegi. Need välistasid teineteise, sest neid objekte, mis olid valitsuse tegevuskavas, Riigikogu kultuurikomisjon ei võtnud arutusele, neid ei saanud esitada, konkureerimaks teiste objektidega, moodustamaks sellist üldnimekirja, kuna Riigikogu kultuurikomisjoniga oli tollal see lähenemine, et need on riiklikult juba kindlustatud rahadega asjad, et me teeme need objektid, kus tõepoolest avalik huvi on suur ja need esitatakse meile täiendavalt. Nii ka praegu kultuurikomisjonil, nendel kultuurikomisjoni inimestel, kes mõtlesid välja selle võimaliku lähenemise, tekkis kartus, et tõepoolest, kui hakatakse siin uut konkurssi tegema, siis võib esiteks tekkida õigustatud ootus nendel, kes olid eelnevalt oma taotlused esitanud ja kes viie hulka ei pääsenud, et nad peaks just automaatselt lülitama praegu ka võistluse teise vooru. Teiseks tekkis olukord, kus teades, et praegu on kultuurkapitalil vahendeid pisut üle, ja olles informeeritud, et Eesti Rahvusringhääling ootab signaali, et ehitusega alustada, et kõik muud ettevalmistustööd on tehtud, siis leiti, et see tee minna saali uue konkursiga, et see tee oleks olnud aeganõudev. Ma olen nõus, et lõpuks on siin mitmel põhjusel, kaasa arvatud sellepärast, et otsustati lülitada veel üks teema kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise sisse ehk kultuuriinimeste sotsiaalsed garantiid, neid on arutatud pikemalt, on see teema kestnud ja tegelikult selle eelnõu vastuvõtmine on ka viibinud ja muu tee võib-olla oleks hoopis kiirem olnud. Aga ma kindlasti rõhutan üle, nii nagu ka eelkõneleja, arupärijate esindaja nimetas, et ei ole kahtlust selles, et rahvusringhäälingule on oma hoonet vaja. Siin oli isegi nii suurejooneline võrdlus, et seda on nii vaja, et ta ei vääri sellist nii-öelda teise konkursiga solkimist või niisugust kõrvalteed, et ta peaks suurelt ja ausalt minema. Nii et seda objekti on vaja. Ja kui nüüd mõelda, et kultuuriministrile selle seadusemuudatusega antaks tegelikult võimalus tulla kõigepealt esiteks mingi teise objektiga …
Palun lisaaega.
Esimees Lauri Hussar
Kolm minutit lisaaega, palun!
Tõnis Lukas
… mingi teise objektiga, siis eeldus on, et ta sellega ei tule, kuna juba seletuskirjas on räägitud ERR-i stuudiote maja vajadusest. Aga riigikontrolöri, riigi peakontrolöri seisukohast sain ma aru, et praegune seaduse formuleering, et kultuuriminister oma seisukohaga edasi töötamiseks ehk sellega siis kultuurkapitali nõukokku minekuks vajab kultuurikomisjoni heakskiitu, see tähendab seda, et ta ei saa ilma selleta, ühesõnaga, ilma Riigikoguta ta tegelikult oma otsust langetada ei saa. Kas Riigikogu kultuurikomisjon on piisav tase? Kindlasti on ta madalam tase kui see saal, aga päris mitmeid asju siin on nii lahendatud, mitmete tähtsate riiklikus funktsioonis olevate kandidaatidega minnakse ainult komisjoni tasemel, ei tulda saali ja seda niisugust Riigikogu kaasamist natuke madalamal tasemel on eelnevalt ka kasutatud.
Nii et ma arvan, et antud juhul on täiesti selge, et selle seaduse heakskiitmisel, millele, ütlen veel, kord muudatusettepanekuid ei olnud ja üldine heakskiit, et see võiks olla Eesti Rahvusringhäälingu hoone, selle heakskiitmisel ei avane tegelikult reaalselt kõrvalkanalit, sest seaduseelnõusse on ka kirjutatud, et justkui järgmist objekti sama menetlusega, kultuuriministri ja Riigikogu kultuurikomisjoni kaudu saab töösse võtta siis, kui see eelmine on maha makstud. Ja praegu kultuurkapitali jutu ja informatsiooni järgi võib öelda, et praegu see niisugune seisev raha on arvestuslikult piisav ka siis, kui need objektid, mis juba on otsustatud Riigikogu suures saalis, lähevad pisut kallimaks, aga et ei ole näha pikas perspektiivis siin, et kaheksa aastat nüüd järgmist ERR-i maja kultuurkapitali kaudu maha makstakse, et pärast seda oleks siis, ütleme, probleeme nende objektidega, mis praegu suures nimekirjas on, et need ei jõuaks või et nende raha keegi ära sööks. Ja teiseks ei ole probleeme ilmselt ka sellega, et tõenäoliselt sellist raha enam ei ole, järelikult seitsmendat ja kaheksandat objekti ei tule. Ja kui kultuurkapitali informatsiooni arvestada, siis võib öelda, et siin niisugust täiendavat kanalit, mis hakkaks torpedeerima täiel määral ja moodustaks täieliku alternatiivi Riigikogu suures saalis otsustatud kultuuriobjektide viiesele nimekirjale, ei tule.
Nii et jah, praegu on mindud mitmete käikudega niisuguse eelnõu koostamise teed kultuurikomisjonis. Tõenäoliselt saab see ka seaduseks ja tõenäoliselt ei ole siis enam takistusi Eesti Rahvusringhäälingu stuudiote kompleksi ehitamiseks.
Esimees Lauri Hussar
Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra riigikontrolör soovib sõna? Ei soovi. Sellega ma sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie esimese päevakorrapunkti käsitlemise.
Aru pärivad
Isamaa fraktsiooni liikmed Helir-Valdor Seeder, Tõnis Mölder, Priit Sibul, Mart Maastik, Urmas Reinsalu ja Riina Solman
7. veebruar 2024
Vastab
Riigikontrolör Janar Holm
11. märts 2024
