Viimaste aastate areng tehisintellekti valdkonnas on loonud märkimisväärselt uusi võimalusi. Paljud Eesti avaliku sektori asutused on asunud arendama, testima ja kasutama uudseid tehisintellektil põhinevaid lahendusi. Selliste lahenduste kasutuselevõtt peaks aitama asutustel paremini oma ülesandeid täita, sh osutada kvaliteetsemaid teenuseid, teha kiiremaid otsuseid, vähendada kulusid.
Kaheteistkümne EUROSAIsse kuuluva kõrgeima auditiasutuse koostöös on valmimas 2026. aasta alguses ühisaudit, mille eesmärk on hinnata valitsussektori valmisolekut tehisintellekti lahenduste kasutuselevõtuks. Riigikontroll osales ühisauditis ja on koostanud selle tarbeks ülevaate, kuidas Eesti avaliku sektori asutused arendavad ja kasutavad tehisintellekti lahendusi ning missugused on peamised takistused selles valdkonnas.
Justiits- ja Digiministeeriumi kokku pandud krattide nimekirja järgi on avalikus sektoris loodud 130 lahendust, kuid see nimekiri ei anna ülevaadet viimaste aastate arengust ning ekspertide hinnagul ei ole neist mitmete puhul tegu tehisintellekti lahendusega. Riigikontrolli küsitlusele vastanud asutustes on tehisintellektil põhinevaid lahendusi loodud ligikaudu 30. Enamik neist lahendustest on alles katsetamisel ja ei paku olulist kulude kokkuhoidu, kvaliteetsemaid avalikke teenuseid ega võimalda teha kiiremaid otsuseid.
Peamised takistused tehisintellekti lahenduste loomisel ja kasutusele võtmisel on järgmised:
- Tehisintellekti lahenduste arendamist takistab töötajate vähene teadlikkus tehisintellekti võimalustest ja rakendusvaldkondadest. Ühest küljest piirab arendusvõimekust spetsiifiliste tehniliste teadmiste puudumine, näiteks puudub tehisintellekti vaatest tark tellija, kelle osalus on lahenduste väljatöötamisel vajalik. Samuti ei teki ideid või ettepanekuid uute lahenduste väljatöötamiseks asutustes, kus suuremal osal personalist puuduvad teadmised tehisintellekti kasutamise võimalustest omas valdkonnas.
- Tehisintellekti lahenduste loomist takistab andmekogude kehv kvaliteet. Ülevaate koostamise käigus läbi viidud küsitlus näitas, et arvestatav hulk asutusi peab andmete kvaliteedi teemat oluliseks ja tegeleb ka selle parendamisega. Samas selgus, et tervelt kolmandikus asutustes andmekvaliteedi parendamisega aktiivselt ei tegeleta ja see omakorda raskendab tehisintellekti lahenduste arendamist ja kasutusele võtmist.
- Tehisintellekti lahenduste loomist takistab oskamatus toime tulla õigusaktide piirangutega. Peamiselt tekivad raskused andmekaitsereeglitest, mis piiravad isikustatud andmete kasutamist nii tehisintellekti lahenduste treenimisel kui ka kasutamisel.
Tehisintellekti lahenduste loomiseks parema keskkonna kujundamisel tuleks valdkonda juhtival Justiits- ja Digiministeeriumil pöörata rohkem tähelepanu lahenduste arendamise takistuste kõrvaldamisele. Riiklikul tasandil oleks vaja toetada riigiasutusi õiguslikus keskkonnas korrektsete valikute tegemiseks, koostada selle tarbeks juhendeid, teha koolitusi, anda nõuandeid jms.
Asutustel endil tuleb tehisintellekti lahenduste edukaks elluviimiseks oluliselt rohkem panustada andmete kvaliteedi parandamisse ja teadmiste suurendamisse. Tulevikus, lahenduste arendamisel ja andmemahtude suurenemisel, tuleb leida sobivad IT-taristu lahendused (s.o arvutisüsteemi ja tarkvaraarendust toetavad riistvara- ja tarkvarakeskkonnad), mis toetaksid maksimaalselt tehisintellekti lahenduste toimimist ja turvalisust. Lisaks peavad asutused hindama, kas nende planeeritud tehisintellekti lahendus on majanduslikult mõistlik, st aitab kulusid säästa, parandab avalike teenuste kvaliteeti või võimaldab kiiremaid otsuseid teha.