Terviseandmete õigsus, täpsus ja ajakohasus on kvaliteetse ravi eelduseks, sest need võimaldavad teha põhjendatud raviotsuseid. Riigikontrolli hinnangul on patsientide terviseinfo Eestis sageli puudulik: teave on ebatäpne või raskesti mõistetav ning dokumente esitatakse tervise infosüsteemi hilinenult või üldse mitte. Kuigi sellistest puudustest tulenevad otsesed ravivead on harvad, ohustab kehv andmekvaliteet ravi järjepidevust, tekitab inimestele põhjendamatuid raskusi ja piirab ligipääsu sotsiaaltoetustele. Lisakoormus ja -kulu langeb ka tervishoiutöötajatele ning riigiasutustele. 

Peamised järeldused

Tervishoiuteenuste dokumenteerimine on ebaühtlane ja puudulik. See ohustab ravi kvaliteeti ja ravi järjepidevust. Samuti halvendavad inimeste töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise aluseks olevad puudulikud terviseandmed inimeste võimalusi saada sotsiaaltoetusi ja -teenuseid, millele neil on õigus ja mille järele võib olla kindlal ajahetkel terav vajadus. Osa tervishoiuteenuste osutajaid ei esita ravikokkuvõtteid (epikriise) üldse või teevad seda hilinemisega. Levinud on arusaam, et tasuliste teenuste andmeid ei pea tervise infosüsteemi esitama, ja see põhjustab andmelünki. Dokumentide sisust on tihti raske aru saada ja osa infost on puudu. 2024. aastal esitati 79% epikriisidest tervise infosüsteemi aegunud vormingus, mis piirab andmete kättesaadavust ja kasutatavust. 

Tervisekassa kontroll on olnud piiratud ulatusega, Terviseameti järelevalve ei ole viinud dokumenteerimise kvaliteedis sisuliste muutusteni. Tervisekassa kontrollib peamiselt raviarvete ja ­dokumentide esitamise fakti, kuid põhjalikumaid sisukontrolle – näiteks temaatilisi kontrolle (nn sihtvalikuid) ja ravinõuete hindamisi (kliinilisi auditeid) – kasutatakse vähe, sest need on ressursimahukad. Terviseameti järelevalve keskendub konkreetsete tervishoiuteenuste osutajate tegevusele, mitte kogu tervishoiu andmekvaliteedi kontrollimisele. Kokkuvõttes ei ole riigiasutuste senine kontrollitegevus aidanud süsteemselt tuvastada ja kõrvaldada dokumenteerimisprobleeme.

Infosüsteemide arendustel on suur potentsiaal, kuid edenemine on aeglane. Dokumenteerimine on aegunud süsteemide tõttu ebamugav ja koormav. Tervishoiuteenuste osutajate infosüsteemid on ülesehituselt ja funktsionaalsuselt erinevad ning see raskendab ühtse dokumenteerimispraktika kujunemist. Suur osa dokumentidest jõuavad riiklikku tervise infosüsteemi vananenud andmevormingutes. Ka riikliku tervishoiustatistika kogumine on praegusel kujul nii tervishoiuteenuste osutajatele kui ka Tervise Arengu Instituudile liiga ressursimahukas.

Digiarenduse juhtimine on ebaselge ja killustatud. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Tervisekassa ja Sotsiaalministeerium jagavad ülesandeid, kuid strateegilised prioriteedid, vastutusalad ja tööplaanid ei ole olnud selged. Riigiasutustel ja tervishoiuteenuste osutajatel on infosüsteemide arendamisele ja dokumenteerimise nõuete uuendamisele erinevad ootused ning ühtse eestvedaja puudumine põhjustab ootamatusi ja pidurdab uute lahenduste elluviimist.

Dokumenteerimise arendamisel oli pikk seisak. Sotsiaalministeerium on kuni viimase ajani käsitlenud dokumenteerimise puudulikkust paratamatusena – nõuded on ajakohastamata, valdkonnal puudub selge eestvedaja ning otsust kaasaegsele rahvusvahelisele dokumenteerimisstandardile ülemineku kohta ei ole tehtud.

Riigikontrolli peamised soovitused

Riigikontrolli soovitused sotsiaalministrile:

• Ajakohastada dokumenteerimise nõuded tervikuna ja koondada need ühtsesse ning selgesse õigusraamistikku ning otsustada koostöös osapooltega, millised rahvusvahelised terminoloogiastandardid ja klassifikatsioonid Eestis kasutusele võetakse.
• Minna üle modulaarsele, s.t iseseisvatest, kuid koos töötavatest osadest koosnevale üleriigilisele infosüsteemile tervishoiuteenuste osutajate tasandil, et vähendada killustatust, kulusid ja dubleerimist ning kehtestada ühtsed andmestruktuurid ja standardid kogu tervishoius.

Riigikontrolli soovitus sotsiaalministrile koostöös Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse direktoriga:

• Panna vastutusvaldkonnad e-tervise arenduse juhtimisel selgelt paika, tagada arenduste parem koordineerimine ning arendada ja laiendada automaatkontrolle.

Riigikontrolli soovitused sotsiaalministrile koostöös Tervisekassa juhatuse esimehe jt osapooltega:

• Tagada, et Tervisekassa maksab tervishoiuteenuse osutajale raviarve eest üksnes juhul, kui teenuse kohta on tervise infosüsteemi esitatud nõuetekohane dokument. 
• Luua lahendus raviarvete sidumiseks tervisedokumentidega.

Riigikontrolli soovitus Terviseameti peadirektorile:

• Pöörata järelevalves senisest enam tähelepanu dokumentide tervise infosüsteemi esitamise nõude täitmisele ja dokumenteerimise kvaliteedi hindamisele.