Audit näitas, et kuigi kaugküttetaristusse on viimasel kümnendil oluliselt investeeritud ning koos sellega on paranenud teenuse kvaliteet ja vähenenud probleemide hulk, mille lahendamisega peab omavalitsus operatiivselt tegelema, on tulevikku vaatavalt omavalitsuste tegevusega seoses ka riskikohti. Omavalitsused küll täidavad neile soojusmajanduse alal pandud ülesandeid, kuid valdkonna arengu juhtimise mõttes jääb nende tegevus sageli pealiskaudseks. Arenduskohustuse sisustamisel ollakse üldsõnalised ja loodetakse õigete valikute tegemises liiga eraettevõtjast teenuse-pakkujale. See ei lähe kokku ootusega, et omavalitsuse vastutus ambitsioonikate kliimaeesmärkide valguses hoopis suureneb. 

Eestis on ca 230 kaugkütte võrgupiirkonda, millest 61% on erasektori teenindada. Kaugkütte taristut on viimasel kümnendil ajakohastatud, soojuse tootmises on mindud üle taastuvatele energiaallikatele ja investeeritud trasside soojuspidavusse. Olulisel määral on seda toetanud ka valdkonda suunatud euroraha (2014.–2020. aastal 231 taristuprojekti toetussummaga ca 62 mln eurot). Samas on jätkuvalt piirkondi, kus soojust saadakse fossiilsetest kütustest, ja piirkondi, kus trassid on korda tegemata. Trasside kogupikkusest (1700 km) on renoveerimata 30%. 

Kohaliku omavalitsuse (KOV) määrata on kaugküttepiirkonnas tegutseva soojusettevõtja arenduskohustus, kuid see oli auditeeritud KOVides sõnastatud enamasti niivõrd üldiselt, et reaalset survet taristu arendamiseks sellest ei teki. Sellega on jäetud kasutamata võimalus kiirendada taristu väljaarendamist nende lahenduste suunas, mis toetavad nii keskkonnahoiu eesmärke kui ka tagavad pikemas vaates tarbijatele stabiilsema ja taskukohasema kaugküttehinna. Selline tulemus ei saa olla kooskõlas KOVidele pandud ülesande mõttega. 

Tooni annab KOVides ka projektipõhine käitumine, mida ilmestab fakt, et kuigi riigi toetusraha eest koostatud valdkonna arendusplaanid (soojusmajanduse arengukavad) on praeguseks sageli aegunud, ei ole neid omal käel eriti ajakohastatud. 

Kuna teavet soojusmajanduse olukorra ja soovitud arengu kohta ei pakkunud enamasti ka auditeeritud KOVi üldine arengukava, ei olnud KOVi arengudokumentidest võimalik saada ajakohast ülevaadet kaugküttetaristu praegusest seisust ja arenduseesmärkidest. Kui riiklikus energiamajanduse arengukavas aastani 2030 on rõhutatud vajadust kaasata piirkondlike arengukavade koostamise jms abil senisest enam KOVisid, et selgitada välja energiasäästu soodustavate investeeringute vajadus, võib auditeeritud KOVide põhjal väita, et praegu riik sellist infot KOVidelt ei saa.

Riigi tasandil koordineerib soojusmajanduse arengut Kliimaministeerium, kelle arvates peaks KOV olema oma ülesannete täitmisel aktiivsem, kuid ministeeriumil ei ole veel selget plaani, kuidas seda saavutada. 

Ministeeriumi tellimusel valmis hiljuti tulevikustsenaariumite analüüs selle kohta, kuidas jõuda aastaks 2050 süsinikuneutraalse soojus- ja jahutusmajanduseni. Analüüsi koostajad peavad eesmärgi saavutamise üheks eelduseks KOVide rolli tugevdamist selgemate juhiste andmise, finantseerimise ja administratiivse toe kaudu. Valikut, millise stsenaariumiga edasi minna, ei olnud auditi ajal veel tehtud. Samas on kavas alustada KOVidega konsultatsioone, et ühtlustada arusaamu edasise suhtes. 

Riigikontroll leiab, et konsultatsioonide käigus tuleb üle vaadata ka KOVi seadusjärgsed ülesanded, kujundada seisukoht ülesannete asjakohasusest ja algatada vajadusel seadusemuudatused ülesannete täpsustamiseks. Eraldi

tähelepanu vajab soojusettevõtja arenduskohustus. Tuleb kriitiliselt hinnata, mis on KOVi võimalused, arvestades KOVides välja kujunenud taristu omandisuhteid, samuti asjaolu, et arendussurve tekib ka soojuse piirhinna kujunduse kaudu, mis on Konkurentsiameti pädevuses. Kui arenduskohustuse määratlemine jääb ka edaspidi KOVi ülesandeks, tuleks minimaalse lahendusena anda KOVidele praktilisi suuniseid, kuidas arenduskohusust sisustada. 
KOVide aktiivsuse tõstmiseks tuleks Riigikontrolli arvates samuti ära kasutada valla või linna üldist arengukava, mis erinevalt näiteks soojusmajanduse arengukavast on kohustuslik, saab igal aastal vajalikku tähelepanu ja ajakohastatud.

Mida Riigikontroll soovitab?

Auditi tulemusena soovitas Riigikontroll teha kliimaministril järgmist:

• sõnastada olenevalt soojusmajanduse edasiste riiklike arendussuundade valikutest energiamajanduse arengukava 2035 koostamise käigus konkreetsed ootused KOVi rollile ja sellega seotud eesmärgid;
• rakendada meetmeid (sh täpsustada vajaduse korral õigusnorme), et soojusmajanduse olukorrahinnang, arendusvajadused ja -plaanid KOVis kajastuksid edaspidi ka valla või linna arengukavas; 
• vaadata üle KOVi ülesannete asjakohasus kaugkütteseaduses ning algatada seaduse muutmine või anda praktilisi juhiseid, et täpsustada KOVi ülesannete tähendust soojusmajanduse arengu suunamisel ja nende ülesannete täitmise võimalusi.