Riigikontroll koostas ülevaate riigiasutuste infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest 2019–2024. aastal, kuna Justiits- ja Digiministeeriumil puudub keskne vaade seesugustele kulutustele. Seda infot ei leia ka riigieelarvest. Teatavasti on alates 2020. aastast Eesti riigieelarve pilt tegevuspõhine – kõik kulud, sh kulutused IT-le, on jagatud asutustele teenuste kaupa. Ülevaadet on vaja, et teada, kuhu riigi raha läheb ja mida täpselt selle eest saab, ning samuti on seda infot vaja asjatundlike IT-valdkonna juhtimisotsuste tegemiseks.
Andmed IT-kulude ja -investeeringute (vt joonis 1) kohta on siiski riigil olemas ning need on kättesaadavad riigi raamatupidamise ning personali- ja palgaarvestuse süsteemist SAP BO (Business Objects). Ka aastate 2016–2019 kohta on Riigikontroll raamatupidamisandmetele tuginedes ülevaate koostanud.
Joonis 1. Ülevaate koostamisel käsitletud (rohelisega) ja sealt välja jäetud (punasega) kulutused
Allikas: riigi raamatupidamise kontoplaan, Riigikontroll
Ülevaatesse on võetud ministeeriumid, nende IT-majad, valitsemisala ametid, inspektsioonid ja riigiasutused (edaspidi joonistel valitsemisala), kus tehakse suuremaid IT-kulutusi (vt lisa A). Ülevaate tegemisel on lähtutud asutuste struktuurist 31.12.2024. aasta seisuga.
Aastatel 2019–2024 toimus mitmeid organisatsioonilisi muudatusi ministeeriumite valitsemisalades, nt uute asutuste loomine, asutuste liitmine, asutuse ülesannete teise asutusse üleviimine, IT-teenuste konsolideerimine, mis omakorda mõjutasid asutuste IT-kulutusi. IT-kulusid mõjutavaks suurimaks muutuseks võib pidada Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse (RIT) loomist 01.12.2021.
Olulist mõju avaldas IT-kulude kasvule 2021. aasta sügisel Vabariigi Valitsuse tehtud otsus eraldada 30 miljonit eurot küberturvalisuse taseme tõstmiseks. IT-investeeringute ja IT-halduskulude kasvu on mõjutanud ka üleüldine riist- ja tarkvara hinnatõus.
Ülevaates käsitletud asutused tegid aastatel 2019–2024 IT-investeeringuid kokku 418 miljoni euro ulatuses
Aastatel 2019–2024 on vaadeldud asutuste IT-kulutused tervikuna (st nii IT-investeeringud kui ka -kulud) kasvanud. Kuigi IT-investeeringud 2024. aastal vähenesid, siis võrreldes 2019 aastaga on ka IT-investeeringud kasvanud. Kui IT-investeeringud kõigi asutuste peale kokku olid 2019. aastal 45 miljonit eurot, siis 2024. aastaks on need pea kahekordistunud 83 miljoni euroni (vt tabel 1). Suurimad investeeringud on tehtud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandus-ministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisalades ning kulukamad IT-projektid selle perioodi vältel olid riigipilv (kokku 11,09 miljonit eurot), struktuuritoetuste register (7,07 miljonit eurot) ja valimiste infosüsteem (5,69 miljonit eurot). Välistoetuste osakaal IT-investeeringutest jäi vaadeldud ajavahemikul 30–40% vahele.
Tabel 1. Vaadeldud asutuste IT-investeeringud, IT-halduskulud ja IT-personalikulud vaadeldud perioodi algul (2019) ja lõpul (2024) (miljonites eurodes)
| Kulutuse tüüp | 2019 | 2024 |
|---|---|---|
| IT-investeeringud | 45 | 83 |
| IT-halduskulud | 38 | 77 |
| IT-personalikulud | 40 | 97 |
Allikas: SAP BO (Business Objects) aruandlussüsteem ja saldoandmike süsteem
Viimase kuue aasta IT-halduskulud olid vaadeldud asutustes kokku 322 miljonit eurot
Ülevaates käsitletud asutuste IT-halduskulud (IT-ga seotud jooksvad kulud) kahekordistusid kogu vaadeldud perioodi jooksul. 2019. aastal olid need kokku 38 miljonit, 2024. aastal aga 77 miljonit eurot.
Kui analüüsida täpsemalt IT-majade kulutusi, siis sellest järeldub, et IT-majade üldisemaks ülalpidamiseks vajalikud majandamiskulud (sh koos IT-halduskuludega) kasvasid alates 2020. aastast. Perioodi algusaastatega (2019. aastal kokku 37 miljonit eurot) võrreldes on ka majandamiskulud 2024. aastaks kahekordistunud (84 miljonit eurot).
IT-personalikulud vaadeldud asutustel olid viimasel kuuel aastal kokku 385 miljonit eurot
IT-personalikulud kasvasid vaadeldud perioodil nii IT-majades kui ka ülejäänutes vaadeldud riigiasutustes. Kui 2019. aastal olid need kõigis vaadeldud asutustes kokku 40 miljonit eurot (sh IT-majades 32 miljonit eurot), siis aastaks 2024 juba 97 miljonit eurot (sh IT-majades 75 miljonit eurot). IT-personalikulude kasv oli tingitud töötajate arvu ja palkade kasvust.
Töötajate arv IT-majades on kasvanud, 2019. aastal töötas seal kokku 1064 inimest, 2024. aastal aga juba 1743 inimest. Keskmine brutopalk kasvas kõikides IT-majades ja on olnud sarnase trendiga võrreldes IKT-sektori keskmise brutopalga tõusuga. 2019. aastal oli IT-majade keskmine brutopalk 2621 eurot (info- ja sidesektori keskmine 2342 eurot) ja 2024. aastal 3481 eurot (info- ja sidesektori keskmine 3484 eurot).
Kuigi IT-kulud ja IT-investeeringud olid vaadeldud perioodil pea kahekordistunud, siis kulude kasv on jäänud siiski alla valitsemisalade poolt hinnatud vajadustele.