Kliimaministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on planeerinud ja ellu viinud mitmeid tegevusi tuuleparkide kiiremaks arendamiseks. Arvestades energiamajanduse korralduse seaduses sätestatud tähtaega, ei pruugi need tegevused olla siiski piisavad ja tõenäoliselt ei ole võimalik 2030. aastaks taastuvelektri eesmärki saavutada. Eeskätt seetõttu, et varem alanud planeeringu ja keskkonnamõju hindamise menetlusi ei ole õnnestunud piisavalt tõhusamaks muuta. Samuti selgus auditis, et taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks mõeldud Euroopa Liidu raha on osaliselt kavas kasutada ja on kasutatud tegevustele, mille mõju taastuvelektri eesmärgi saavutamisele on kaheldav ja kaudne.

Olulised tähelepanekud

2023. aastal tehtud muudatused tuuleparkide kavandamise peamise menetlusinstrumendi – kohalike omavalitsuse eriplaneeringu – kiirendamiseks ei võimalda kiirendada enne muudatust algatatud planeeringute menetlust. Suurem osa eriplaneeringute menetlusi on juba käimas ja menetlusreeglite muudatuste järgimine tähendaks, et teatud menetlusetappe tuleks korrata. Peamiseks muudatuseks on loobuda teatud tingimustel eriplaneeringu detailse lahenduse etapist. See peaks võimaldama pärast muudatust algatatud planeeringutel lühendada protsessi umbes kahe aasta võrra: 4–5 aastalt 2–3 aastani. Siiski ei ole detailse lahenduse etapist loobumise ajaline võit senini selge, sest ekspertide sõnul ei ole kindel, kas seda lihtsustust tegelikult rakendada saab.

Keskkonnamõju hindamiste kestust on võimalik lühendada, kui leppida kokku olulistes põhimõtetes ja parandada keskkonna-andmete kasutamist. Keskkonnamõju hindamine on tuuleparkide arendamisel tavaliselt aeganõudvaim etapp. Seda menetlust saab muuta kiiremaks, kaotamata seejuures hindamise kvaliteedis.

Ministeeriumide seni rakendanud meetmed tuuleparkide keskkonnamõju hindamise kiirendamiseks annavad ajalist võitu kõigest umbes 1–2 kuud. Üheks oluliseks keskkonnamõju hindamise mahtu ja ajakulu suurendavaks probleemiks on see, et puudub kokkulepe, millised on olulised ja millised vähem olulised mõjud. Spetsialistide hinnangul kulub väga palju aega ebaolulistele mõjudele, mille hindamisest saaks ka loobuda.

Keskkonnamõju hindamist saab efektiivsemaks, kiiremaks ja odavamaks muuta ka sellega, kui koondada ja teha kättesaadavaks keskkonnaandmed. Kuna tuuleparkide planeeringualade kohta puudub üldjuhul kvaliteetne ja ajakohane info, millised on nende keskkonnatingimused, siis on saanud iga mõjuhindamise osaks mahukate uuringute tegemine (nt linnustiku, nahkhiirte, taimestiku, mereelustiku uuringud). Samuti puudub ülevaade tuuleparkidega seotud uuringutest ja seire raames kogutavatest andmetest, mille tõttu ei ole võimalik keskkonnamõju hindamise menetlusi suuremas mahus lühendada. Uuringutest ülevaate loomine annaks mõjuhindamise ekspertidele võimaluse vähendada uute uuringute tegemise mahtu ning ühtlustada hindamise metoodikat.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (Kliimaministeeriumi) seisukohad, kuidas tuuleparkide rajamist toetada ja taastuvelektri eesmärgid saavutada, on olnud vastuolulised. Ministeerium on lühikese ajavahemiku jooksul olnud seisukohal, et maismaatuuleparkide õnnestumise tõenäosus on vähene ja ebapiisav 2030. aastaks seatud taastuvelektri eesmärkide saavutamiseks, aga ka leidnud, et Eesti taastuvelektri vajaduse suudavad katta üksnes maismaatuulepargid, mis toetust enam ei vajagi. Samas viidi 2023. aastal läbi maismaatuulikutele ja hübriidparkidele suunatud vähem-pakkumine (mis annab tootjatele hinnagarantiid). Meretuuleparkide rajamisele kaasaaitamiseks viis Kliimaministeerium läbi analüüsi, kas ja mil määral need arendused vajaksid rahalisi garantiisid (nt hinnagarantii) või muud tuge (nt ülekandevõrgu rajamisega, planeeringumenetluste sisulise kiirendamisega). Selgeid otsuseid ei ole ministeerium seni langetanud.

Taastuvenergia arendamise kiirendamiseks eraldatavat taaste- ja vastupidavuskava REPowerEU toetust – 32 miljonit eurot – kavandatakse vajalike tegevuste kõrval anda ka tegevustele, mis ei ole taastuvenergia edendamise jaoks hädavajalikud. Raha on kavandatud eraldada näiteks seadmete ostmisele, mille seos taastuvenergia kiirendamisega on kaudne ja mille vajadust ei ole osapooled välja toonud. Kliimaministeeriumi selgituste kohaselt kavandatakse luua töökohti näiteks maatoimingute tegemiseks, aga seni, kuni ei ole omavalitsuste eriplaneeringuid vastu võetud, ei ole töökohtade loomise vajadus selge. Euroopa Liidu toetus taastuv-energia kiirendamiseks lõpeb 2026. aastal, kuid selleks ajaks ei jõuta planeeringuid vastu võtta.

Seoses ministeeriumide vastutusvaldkondade ümberjaotamisega pärast 01.07.2023 (vt tabel 2) on auditi soovitused tehtud kliimaministrile ning regionaalministrile.

Riigikontrolli peamised soovitused

• Kliimaministeeriumil koostöös Keskkonnaameti, mõjuhindajate ja ekspertidega leppida kokku, millised on aktsepteeritava negatiivse keskkonnamõju piirid ja olulisemad mõjud, mida hinnata. See aitab fokuseerida tuuleparkide keskkonnamõju hindamist ning leida tuuleparkide rajamiseks sobivad alad.
• Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil koostöös osapooltega lahendada planeeringu ja keskkonnamõju hindamise menetlustes esinevad praktilised küsimused, mis tekitavad segadust ja ajakulu omavalitsustele ning aeglustavad menetlusi. Näiteks lahendada küsimus, kas käsitleda tuulepargi jaoks vajalikku elektriliini alati olulise ruumilise mõjuga ehitisena ning millise planeerimisliigiga selle asukohta planeerida.
• Kliimaministeeriumil kasutada REPowerEU toetusmeetme raha vaid nendeks tegevusteks, mille puhul on selge seos 2030. aastaks seatud eesmärkide saavutamisega.