Auditis vaadeldud olulised teenused – kiire abi abivajajale, elanikkonna ohuteavitus, pankadevahelised maksed ja riigikassast rahastatud kulude katmine – on üldjuhul kättesaadavad ka andmesidekatkestuse korral, kuid teenused on oluliselt häiritud. Teenuste osutamiseks kavandatud andmesidest sõltumatute alternatiivsete lahenduste puhul tuleb arvestada täiendava ajakulu ja ebamugavusega.

Kiirabi, politsei ja päästeüksuse jõudmist abivajajani on võimalik korraldada ka ilma hädaabinumbri 112 toimimiseta, kuid see on abivajajale palju ebamugavam ja pikendab tõenäoliselt aega, mil abi kohale jõuab.

Inimeste teavitamine ohtudest toimib andmesidest sõltumatult vaid raadiolevi abil. Teiste kanalite (nt sireenid või telepilt) toimepidevamaks muutmisega vastutavad asutused tegelevad.

Pankadevahelisi makseid ning riigikassa kaudu tehtavaid makseid saab teha ka ilma andmesideta, kuid maksete toimumise kiirus väheneks andmeside katkemisel oluliselt.

Riigikontrolli peamised tähelepanekud

Justiits- ja Digiministeerium on elutähtsa andmesideteenuse toimepidevuse korraldamisel lähtunud hädaolukorra seaduse nõuetest, ent korraldamisel on mõned olulised puudujäägid.

• Ministeerium on hädaolukorra lahendamise plaani koostamisel ning sideettevõtete toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide koordineerimisel arvestanud elektrikatkestuse kui andmesideteenusele kõige suuremat mõju avaldava stsenaariumiga. Ministeerium ja sideettevõtted ei käsitle oma plaanides aga andmesideteenuse sõltumist teistest asjakohastest elutähtsatest teenustest, näiteks sideettevõtete kütusega varustamisest. Plaanides ei ole välja toodud, milliseid riske selline sõltumine toimepidevusele endast kujutab ning kuidas neid riske maandada.
• Ministeeriumi ja sideettevõtete plaanid annavad juhiseid, kuidas toimida, kui peaks tekkima probleemid andmeside välisühendustega. Plaanides pole aga kirjeldatud, kuidas tagatakse riigisisese kaabelandmeside toimepidevus ehk mis ulatuses oleks vaja olla valmis rikete kõrvaldamiseks ning kuidas plaanivad sideettevõtted seda teha.
• Ministeerium on läbi viinud andmesideteenuse toimepidevust käsitlevaid õppusi. Õppustel esile tulnud vajakajäämiste parandustegevusi ei ole aga alati ellu viidud. Kuivõrd ministeerium ei ole alati dokumenteerinud õppuste järelmite analüüse, siis ei nähtu, mille alusel on valitud need parandustegevused, mida ellu viiakse.

Justiits- ja Digiministeerium on hädaolukorra lahendamise plaanis sõnastanud olulised andmeside toimepidevuse põhimõtted, kuid ei selgita, kuidas sideettevõtted peaksid neid põhimõtteid rakendama.

• Näiteks peab ministeerium oluliseks taastada sideteenused (sh andmeside) esimeses järjekorras Häirekeskuse regionaalsetes keskustes, kelle ülesanne on tegeleda hädaabiteadete vastuvõtmise ja menetlemisega. Eelisjärjekorras tuleks andmeside taastada ka objektidel, mis tagavad teiste elutähtsate teenuste, laia riigikaitse ja siseturvalisuse toimepidevust. Siiski ei ole ei hädaolukorra lahendamise plaanis ega ka sideettevõtete toimepidevuse riskianalüüsides ja plaanides selgitatud, kuidas sideteenused Häirekeskuse regionaalsetes keskustes taastada kavatsetakse ning milliseid ressursse selleks vaja oleks.
• Ministeerium on sõnastanud põhimõttena, et vajaduse korral tuleks piirata andmesideteenust, et võimalikult kaua tagada vähemalt kõnede ja sõnumite toimimine. Ei ministeeriumi ega sideettevõtete plaanides ei ole aga selgitatud, kuidas andmesideteenust piiratakse.

Kui andmesideteenus on mingi intsidendi tagajärjel katkenud, siis mõjutab see riigi ja selle elanike jaoks oluliste teenuste toimimist. Seepärast peavad Riigikontrolli hinnangul teenuste eest vastutavad ministeeriumid ja asutused tegelema sellega, et olulised teenused oleks igal juhul toimepidevad.

Audit näitas, et andmeside katkemisel võivad pääste, kiirabi ja politsei jõuda abivajajale appi tavapärasest hiljem, kuna andmeside puudumisel on raskem saada ühendust Häirekeskusega, kellel võivad omakorda tekkida ka viivitused hädaabiteadete menetlemisel ja abi määramisel ning reageerivate üksustega side pidamisel.

• Andmeside katkemisel ei pruugi inimesed saada Häirekeskusega otse ühendust, sest andmeside katkemine toob kaasa ka kõneside katkemise. Abi saamiseks tuleks sel juhul pöörduda kas näiteks politseijaoskonda, päästekomandosse või kiirabi teenusepakkuja poole.
• Andmeside katkemisel ei saa Häirekeskus kasutada neid infosüsteeme, mis tavapäraselt kiirendavad hädaabiteadete menetlemist. Sündmused tuleb registreerida paberil ning need menetlusetapid, mis muidu on automatiseeritud infosüsteemi abil, tuleb läbida teisiti. See aga tähendab, et Häirekeskusel võtab iga hädaabiteate menetlemine tavapärasest kauem aega.
• Andmeside katkemisel on häiritud ka sidepidamine sündmuskohale sõitvate reageerivate üksustega, sest tavapäraselt kasutatakse sidepidamiseks andmesidest sõltuvaid viise.
• Häirekeskus on küll harjutanud hädaabiteadete menetlemist infosüsteemide rikete olukorras, kuid andmesidekatkestusest lähtuvat olukorda ei ole Häirekeskus õppuste raames läbi harjutanud.

Andmeside katkemisel on oluline mõju ka ohuteavituseks planeeritud kanalite kasutamisele. Audit näitas, et andmeside katkestuse korral toimib riiklikest ohuteavituse kanalitest viivituste ja tõrgeteta vaid raadiolevi. Teiste kanalite toimimises on piiranguid.

• Ohuteavituse edastamine raadiolevi ehk Eesti Rahvusringhäälingu Vikerraadio kanali kaudu toimib ka andmeside katkemisel.
• Ohust teavitavat sõnumit (asukohapõhist SMSi) ei ole võimalik mobiiltelefonidele täieliku andmeside katkestuse korral saata, sest sõnumi saatmine eeldab andmeside olemasolu. Kui andmeside katkestus puudutab vaid üht osa sõnumite saatmise ahelast, näiteks Häirekeskust, siis on olemas alternatiivsed võimalused sõnumite edastamise algatamiseks.
• Kriisiinfotelefon (KRIT 1247) töötab kriisiinfo edastamise kanalina vaid juhul, kui andmesideteenuse tõrked pole põhjustanud kõneside katkemist. Häirekeskus on vähendanud teenuse sõltumist ühest sideettevõttest ehk dubleerinud andmesideühendusi.
• Riiklikku kriisiinfo veebilehte kriis.ee saab Riigikantselei hallata alates 2025. aastast nii Eestis kui ka välismaal pilve kaudu. See on veebilehe muutnud toimepidevamaks, kuid veebilehele pääsemine ja info kättesaamine eeldab kasutajatelt siiski andmeside olemasolu.
• Televisioonis ehk Eesti Rahvusringhäälingu ETV ja ETV+ kanalite kaudu on võimalik ohuteavituse ribatekste edastada ainult andmeside olemasolul. Arendust, mis võimaldaks andmeside katkemise korral edastada ohuteavitust televisioonis ka vabalevi kaudu, ei ole Eesti Rahvusringhääling veel lõpetanud.
• Andmeside katkemisel ei ole võimalik sireeniseadmeid keskselt käivitada. See seab olulised piirangud avalikus ruumis viibivate inimeste teavitamisele vahetust ohust. Sireene saab küll alternatiivselt käivitada, aga seda pole Päästeamet praktikas järele proovinud.

Selleks, et tagada ka andmeside katkemise korral makseteenuse toimimine, on Eesti Pank töötanud välja ning kommertspankadega kokku leppinud sellise makseinfo edastamise ja maksete tegemise viisi, mis on kasutatav andmesidekatkestuse korral. Kaardimaksete toimimise arendused on pooleli.

• Pangasiseste maksete eest vastutab iga kommertspank ise. Eesti Pank kui makseteenust korraldav asutus on valmis vahendama pankadevaheliste maksete tegemiseks vajalikku infot ka andmesidekatkestuse korral. Seda on ka õppuste käigus katsetatud, kuid vaid osaliselt. Lahenduse kasutamisel muutub maksete tegemine oluliselt aeglasemaks.
• Kaardimaksete toimimine ei ole täieliku andmeside katkestuse korral tagatud. Arendused, mis aitavad probleemi lahendada, on kommertspankadel ja nende koostööpartneritel aga töös. Kaardimakseid saab teatud piiratud ulatuses teha vaid juhul, kui andmesidekatkestus puudutab vaid üht osa kaardimaksete tegemise ahelast. Kuniks kaardimaksete toimimise arendused on pooleli, on andmesidekatkestuse korral alternatiiviks kasutada sularaha. Selle kättesaadavust Riigikontroll ei hinnanud.

Andmeside katkemine häiriks oluliselt riigikassa kaudu maksete tegemist. Rahandusministeerium on küll mõelnud alternatiividele, kuid need tähendavad suuremat ajakulu maksete tegemisel.

• Tavapäraselt kasutatakse riigiasutustelt makseinfo saamiseks ja kommertspankadele edastamiseks e-riigikassa rakendust. Kui e-riigikassa töötab (ehk sellega saab ühendust), siis selle kasutajatele juurdepääsu tagamiseks ka andmesidekatkestuse korral saab Rahandusministeerium kasutada satelliitandmesidet.
• Kui e-riigikassa ei tööta, peab Rahandusministeerium riigi arvelduste korraldamisel ja riigi sissetulekute ning väljaminekute suunamisel makseinfot vahendama e-riigikassa väliselt. Rahandusministeerium on arvestanud näiteks e-postiga või paberkandjal saatmisega. See eeldab aga riigiasutustelt korrektse ja kontrollitud info saamist makse saaja ja summade kohta. Sellise makseinfo vahendamisega kaasneb suurem ajakulu maksete tegemisel.
• Rahandusministeerium on koostöös Eesti Pangaga läbi harjutanud ka riigiasutustele sularaha väljastamise. See võimaldab asutustel oma kohustusi täita ka täieliku andmesidekatkestuse korral. Sularaha kättesaadavust Riigikontroll auditis ei hinnanud.

Riigikontrolli soovitused ja auditeeritute vastused

Riigikontroll soovitas justiits- ja digiministril täpsustada sidevaldkonna hädaolukorra lahendamise plaanis, kuidas tagada kaabelandmeside toimepidevust, strateegiliste põhimõtete ellurakendamist ning maandada kriitiliste teenuste omavahelisest sõltumisest tekkivaid riske. Samuti soovitas Riigikontroll luua õppuste tähelepanekute ja järelmite edasiseks käsitlemiseks tööprotsess (nt mida on kõige olulisem muuta).