Mida me auditeerisime?

Riigieelarve seadus kohustab Riigikontrolli igal aastal auditeerima riigi raamatupidamise aastaaruande õigsust ning riigi tehingute seaduslikkust. Riigi raamatupidamise aastaaruandesse konsolideeritakse kõigi riigiraamatupidamiskohustuslaste, riigi äriühingute, riigi asutatud sihtasutuste ning riigitulundusasutuse finantsaruanded.

Et anda hinnang riigi raamatupidamise aastaaruande õigsusele ja tehingute seaduslikkusele, kontrollis Riigikontroll riigiasutustes 2017. aastal sooritatud majandustehingute vastavust riigieelarve seadustele ja nende raamatupidamises kajastamise õigsust.

Riigikontroll auditeeris, kas riigi raamatupidamise aastaaruanne annab korrektset infot riigi finantsseisu ja lõppenud aasta majandustulemuse kohta ning kas majandustehinguid tehes on riigiasutused kinni pidanud eelarveseadustest.

Milline oli meie auditi ulatus?

Riigi raamatupidamise aastaaruanne sisaldab riigi äriühingute, riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja riigitulundusasutuse majandusaasta näitajaid. Äriühingute, sihtasutuste ja riigitulundusasutuse raamatupidamise aastaaruandeid on auditeerinud audiitorettevõtjad. Riigikontroll on võtnud riigi raamatupidamise aastaaruandele arvamuse avaldamisel arvesse vandeaudiitorite aruannetes avalikustatut.

Riigikontroll ei ole teinud audititoiminguid, et kontrollida riigi majandusaasta koondaruande koosseisus avalikustatud täiendavat infot kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta, sest see ei ole riigieelarve seaduse järgi Riigikontrolli ülesanne.

Miks on see maksumaksjatele oluline?

Vabariigi Valitsuse heakskiidetud riigi majandusaasta koondaruanne esitatakse Riigikogule kinnitamiseks koos Riigikontrolli auditiaruandega selle kohta. Riigi majandusaasta koondaruanne on ainus Riigikogule kui aruande kasutajale esitatav riigi finantsaruanne.

Raamatupidamise seaduse järgi on riigi raamatupidamise aastaaruande esitamise eesmärk võimaldada Riigikogul kontrollida valitsust, anda valitsusele võimalus selgitada oma tegevust aruandeaastal ning esitada Riigikogule vajalik info uute eelarveliste otsuste tegemiseks.

Riigi raamatupidamise aastaaruande auditiga loob Riigikontroll kindluse, et Riigikogule ja avalikkusele esitatavad riigi raamatupidamise aastaaruande näitajad annavad õige info riigi finantsseisu ja lõppenud aasta majandustulemuse kohta ning riigieelarve täitmise aruanne annab asjakohast teavet riigi tulude ja nende arvelt tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta.

Riigi 2017. aasta tulud olid 2017. aasta riigieelarve täitmise aruande kohaselt 9,16 miljardit eurot. Riigi tehtud kulud olid 8,84 miljardit eurot, investeeringuid tehti 414,8 miljoni euro eest. 2017. aastal ületasid kulud ja investeeringud tulusid 100,3 miljoni euro võrra (NB! Tegemist ei ole valitsussektori üle- või puudujäägiga, kuna riigieelarvelised asutused moodustavad ainult osa valitsussektorist; vt lisaks riigi 2017. aasta majandusaasta koondaruande tegevusaruande peatükist „Avaliku ja finantssektori finantsnäitajad“, täpsemalt alapeatükist „Valitsussektori ülejääk/puudujääk“).

Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel on 31.12.2017. aasta seisuga riigi varade rahaline maht kokku 17,3 miljardit eurot ning enamiku varadest moodustab põhivara (mets, teed, hooned, masinad). Võrreldes eelmise perioodiga on varade rahaline maht kasvanud 788,7 miljoni euro võrra.

31.12.2017. aasta seisuga on riigil kohustisi kokku 7,9 miljardit eurot ning need on eelmise perioodiga võrreldes suurenenud 484,8 miljoni euro võrra. Kohustistest suurema osa moodustavad pikaajalised kohustised summas 4,84 miljardit eurot. Riigil on laenukohustisi 2,9 miljardi euro ulatuses ning need on varasema perioodiga võrreldes jäänud samale tasemele. Riigi pensionikohustised on ligikaudu 2,4 miljardi euro suurused.

Mida me auditi tulemusel leidsime ja järeldasime?

Riigi 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid.

Riigikontrolli hinnangul annab riigi 2017. aasta eelarve täitmise aruanne, mis näitab eelarvetulusid 9,16 miljardit, kulusid 8,84 miljardit, investeeringuid 414,8 miljonit ja finantseerimistehinguid 159,7 miljonit eurot, usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta.

Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud kooskõlas riigieelarve seadusega, 2017. aasta riigieelarve seadusega ning 2017. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega. See tähendab, et riigieelarve seaduste täitmises Riigikontroll olulisi vigu ei leidnud.

Riigikontrolli peamised tähelepanekud on järgmised:

• Kuna stabiliseerimisreservi optimaalset suurust ei ole õigusaktides sätestatud ja ka Rahandusministeerium pole seda hinnanud, pole teada, kui suur reserv olema peab, et see kataks planeeritud vajadused. Selliseid reserve on moodustanud ja nende vajaliku suuruse kindlaks määranud näiteks nii Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa, Eesti Pank kui ka kommertspangad. Viimasel kahel aastal pole riigieelarve ülejäägi arvel stabiliseerimisreservi kasvatatud ja selle kompenseerimiseks ei ole ette nähtud ka alternatiivset lahendust.
• Üleminek tekkepõhisele eelarvele kulges võrdlemisi sujuvalt, samas ei planeerita riigieelarvesse kõiki mitterahalisi kulusid. Praegu on nendest kuludest planeeritud eelarvesse ainult amortisatsioonikulu, kuid teisi, nagu näiteks avaliku sektori pensionieraldiste suuruse arvutamisega seotud kulusid, ei planeerita. Samas näidatakse neid riigieelarve täitmise aruandes ja seetõttu näib, et võrreldes planeeritud kuludega on tegelikud kulud oluliselt suuremad.
• Alates 2016. aastast on Rahandusministeeriumi eelarvesse loodud sihtotstarbeliste vahendite reserv, mille loomist pole riigieelarve seadus ette näinud. Riigieelarve seadus seab eelarve planeerimisele raamistiku, mida ei saa iga-aastase riigieelarvega muuta. Riigikontrolli arvates pole lisaks selge, mis on selle reservi loomise eesmärk. Alates 2020. aastast kehtima hakkav riigieelarve seaduse muudatus võimaldab Vabariigi Valitsuse reservis ette näha sihtotstarbelisi vahendeid valitsuse heakskiidetud tegevuste rahastamiseks, kuid ka see ei anna luba moodustada Rahandusministeeriumi eelarvesse eraldi reserv.
• Finantsarvestuse seisukohast oluliste infosüsteemide toimimisel ei tuvastatud puudujääke, mis võiksid oluliselt mõjutada nendel süsteemidel põhinevate finantsandmete kvaliteeti.

Mida me auditi tulemusel soovitasime?

Riigikontrolli olulisemad soovitused rahandusministrile ja riigihalduse ministrile:

• töötada välja stabiliseerimisreservi optimaalse suuruse leidmise põhimõtted, hinnates võimalike erakorraliste kulutuste olemust ja suurust, ning seejärel tagada piisava reservi olemasolu;
• planeerida olulise suurusega mitterahalised kulud riigieelarvesse;
• hinnata Rahandusministeeriumi eelarvesse loodud reservi moodustamise vajalikkust, vajaduse korral viia selle reservi moodustamine kooskõlla riigieelarve seadusega ja tagada selle kasutamise läbipaistvus.