Mida me auditeerisime?

Riigikontroll auditeerib igal aastal riigi raamatupidamise aastaaruannet ning ministeeriumite, riigikantselei ja põhiseaduslike institutsioonide raamatupidamise aastaaruandeid. Lisaks selle kontrollib Riigikontroll, kas riigiasutused on oma majandustehingute tegemisel lähtunud valdkonna olulisematest õigusaktidest: riigieelarve seadustest, riigivaraseadusest ja riigihangete seadusest. Seejuures avaldab Riigikontroll arvamust selle kohta, kas majandustehinguid tehes on kinni peetud eelarveseadustest. Riigivaratehingute ja riigihangete kohta on auditiaruannetes välja toodud olulisemad tähelepanekud leitud puuduste kohta.

Kohustus auditeerida riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslaste raamatupidamise aastaaruannete õigsust ja tehingute seaduslikkust tuleneb riigieelarve seadusest.

Milline oli meie auditi ulatus?

Riigi raamatupidamise aastaaruanne sisaldab lisaks riigiraamatupidamiskohustuslaste näitajatele riigi äriühingute, riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja riigi tulundusasutuse majandusaasta näitajaid. Nendes üksustes ei tee Riigikontroll raamatupidamise aastaaruande auditeid, vaid on võtnud riigi raamatupidamise aastaaruandele arvamuse avaldamisel arvesse vandeaudiitorite arvamust.

Äriühingute, sihtasutuste ja riigi tulundusasutuse raamatupidamise aastaaruannetele hinnangu andnud vandeaudiitorid ei ole seejuures hinnanud tehingute seaduslikkust. Riigikontroll ei ole nendes üksustes täiendavaid kontrollitoiminguid tehingute seaduslikkuse hindamiseks teinud, mistõttu on selles osas auditi ulatus piiratud.

Samuti ei ole Riigikontroll teinud audititoiminguid, et kontrollida riigi majandusaasta koondaruande koosseisus avalikustatud täiendavat infot kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta.

Miks on see maksumaksjale oluline?

Riigi raamatupidamise aastaaruande auditiga loob Riigikontroll kindluse, et Riigikogule ja avalikkusele esitatavad riigi raamatupidamise näitajad annavad õige info riigi finantsseisu ja lõppenud aasta majandustulemuse kohta ning riigieelarve täitmise aruanne annab asjakohast teavet riigi tulude ja nende arvelt tehtud kulude ja investeeringute kohta.

Riigi 2012. aastal kogutud tulud olid 6,4 miljardit eurot ja need olid 2011. aasta tuludega võrreldes 501 miljoni võrra suuremad. Riigi tehtud kulud olid 6,5 miljardit eurot ja need olid 2011. aasta kuludega võrreldes 306 miljoni võrra suuremad. Tulude suurenemine oli peamiselt seotud suuremate maksulaekumistega ning kulud suurenesid peamiselt sotsiaaltoetuste kasvu ja riigi kohustuslikku kogumisfondi tehtud maksete suurenemise tõttu. 2012. aasta ületasid kulud tulusid 87,2 miljoni euro võrra, puudujääki finantseeriti valdavalt laenurahast.

Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel on riigil 31.12.2012. a seisuga varasid kokku 11,7 miljardi euro väärtuses ning enamiku varadest moodustab põhivara. Võrreldes eelmise perioodiga on varade väärtus kasvanud 1 miljardi euro võrra ning seda peamiselt materiaalse põhivara ja nõuete ning ettemaksete suurenemise arvelt. 31.12.2012. a seisuga on riigil kohustusi kokku 5 miljardi euro väärtuses ning need on kasvanud eelmise perioodiga võrreldes 0,9 miljardi euro võrra. Kohustustest suurema osa moodustavad pikaajalised kohustused ning kohustuste kasv on tingitud pikaajaliste laenukohustuste suurenemisest.

Mida me auditi tulemusena leidsime ja järeldasime?

Riigi 2012. aasta raamatupidamise aastaaruanne on olulises osas õige, see tähendab, et aruanne kajastab õigesti ja õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid.

Kuigi Riigikontrolli hinnang riigi raamatupidamise aastaaruandele on märkuseta, rõhutame asjaolu, et riigimetsa väärtuse kajastamise arvestuspõhimõtted pole riigivarale sobilikud. Riigi raamatupidamise üldeeskirjaga kehtestatud meetodi järgi leitakse riigimetsa bilansiline väärtus vaid raiesse kavandatava metsa väärtuse kaudu ega arvestata riigivara tegelikku väärtust ja varaga toimuvaid muutusi.

Riigikontrolli arvates on riigi olulisemad majandustehingud sooritatud, lähtudes riigieelarve seadusest ning 2012. aasta riigieelarve seadusest ja selle muutmise seadusest. See tähendab, et riigieelarve seaduste täitmises Riigikontroll olulisi vigu ei leidnud. Samas leidis Riigikontroll puudusi riigi varade soetamises ja kasutamise korralduses.

Riigikontrolli peamised tähelepanekud on järgmised:

• Sarnaselt varasemate aastatega on endiselt probleeme riigieelarve täitmise aruandest arusaamisega. Nimelt ei võimalda sellest arusaamist ei aruande esitusviis ega iga-aastase riigieelarveseaduse ülesehituses tehtud muudatused. Samas on eelarvete planeerimine ja kasutamine ministeeriumites paranenud.
• Kuigi varade soetamisel on enamasti järgitud riigihangete seaduse nõudeid, leidsid audiitorid mitmeid puudusi: esines tegemata hankemenetlusi; hankemenetlust ei dokumenteeritud nõuetekohaselt; riigihangete registris ei avaldatud alati kogu nõutud infot, esitati eksitavat infot ja/või esitati teave hilinemisega; puudusid hankekorrad või olid need puudulikud.
• Riigivara kasutamisel ei olnud alati kinni peetud riigivaraseaduse põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju tekkimist riigile. Puudusi leiti karjääride kasutamiseks sõlmitud lepingutes ja eluruumide kasutusse andmisel ning ASile Estonian Air laenu andmisel.
• Riigivara üleandmisega Riigi Kinnisvara ASile tuleb riigil arvestada üürikulude märkimisväärse kasvuga, mille tõttu suureneb koormus riigieelarvele. Samas ei ole selge, millistest allikatest leitakse riigieelarvesse raha üürihindade kasvu katmiseks. Samuti pole Rahandusministeeriumil võimalik äriühingu hinnakujundust oluliselt mõjutada, sest äriühingu tegevuse eesmärgiks on saada kasumit. Seetõttu on riigil keeruline juhtida riigieelarves üürikulude muutust.
• Riigikassa hallatavate reservide maht on 2012. aastal kasvanud. Võrreldes 2011. aastaga suurenes reservide koguväärtus 2012. aasta lõpuks 515 miljoni euro võrra ehk 1,45 miljardi euroni. Seejuures suurenes kõige rohkem, 501 miljoni võrra, riigi kassareserv ning see tulenes peamiselt haige- ja töötukassa reservide liitmisest riigi kassareserviga. Stabiliseerimisreserv suurenes 2012. aastal 14,1 miljoni euro võrra.
• Enamikus ministeeriumites ja nende valitsemisalades on raamatupidamise korraldus aasta jooksul paranenud. Seda ka nende ministeeriumite valitsemisalas, kus Riigikontroll tuvastas eelmisel aastal olulisi vajakajäämisi, mis valdavalt olid seotud raamatupidamise tsentraliseerimisega. Riigikontrolli hinnangul on raamatupidamise tsentraliseerimine ja ühtse raamatupidamistarkvara kasutuselevõtt ühtlustanud raamatupidamise taset.

Mida me auditi tulemusel soovitasime?

Riigikontrolli olulisemad soovitused rahandusministrile:

• Jätkata eelarve läbipaistvuse ja arusaadavuse tagamiseks selle koostamise põhimõtete korrastamist, võttes arvesse käesolevas ja varasemates aruannetes esitatud puudusi.
• Selgitada Riigikogule esitatavas 2014. aasta riigieelarve seletuskirjas ja riigieelarve strateegias, kuidas pikas perspektiivis rahastatakse riigi eelarves üüri- ja rendikulude kasvu ning juhitakse RKASi tegevust üüri- ja renditingimuste kokkuleppimisel riigiga.
• Töötada välja ja kehtestada riigimetsa tarvis uued arvestuspõhimõtted, mille puhul lähtutakse riigimetsa olemusest ning varast tervikuna.
• Hinnata regulaarselt tugiteenuste tsentraliseerimise eesmärkide saavutamist, teenuse kvaliteeti ja korraldada Riigi Tugiteenuste Keskuse tegevuse mõjude hindamine.