Eritähelepanu Kagu-Eesti arengule eksisteerib rohkem paberil kui päriselus. Vabariigi Valitsuse heakskiidul on regionaalministri käskkirjaga kehtestatud Kagu-Eesti tegevuskava, kuid see ei ole piirkonna arengu suunamisel toimiv tööriist. Peamine ootus kavale on koordineerida valdkonnapoliitikaid, kuid kava staatus võrreldes riigi muude strateegiadokumentidega, samuti selle toimeloogika, ei toeta seda. Vähe on näiteid, kus Kagu-Eesti tegevuskava on ministeeriumite valikuid mõjutanud. Vähe on ka Kagu-Eesti spetsiifilisi meetmeid. Samal ajal püsib Kagu-Eesti mahajäämus mitmete rahvastiku- ja majandusarengu näitajate põhjal ja vajadus riigile kuuluvat taristut (nt elektri- ja teedevõrk) arendada on Kagu-Eestis kohati suurem kui mujal Eestis.

Kagu-Eesti tegevuskavas on loetud riigi vaatest üles hulga olulisi probleeme, ent jäetud need paljuski meetmetega katmata. Tegevuskava toimeloogika on klapitada valdkonnapoliitikates juba välja töötatud tegevusi ja meetmeid Kagu-Eesti probleemidega, mitte vastupidi, et probleemist lähtudes kujundatakse sobilik meede. Tegevuskava jätab sellisel kujul ka avalikkusele eksliku mulje, et probleemidega tegeletakse ja osa seirenäitajaid isegi paraneb, kuigi tegelikult ei ole probleemid, meetmed ja seirenäitajad omavahel seostatud, meetmeid on vähe ning nendegi mõju seirenäitajatele ei ole kindlaks tehtud.

Järeldus on printsiibis laiendatav samuti Ida-Virumaa tegevuskavale ja üldisele regionaalse arengu tegevuskavale, kuna kõigi nende dokumentide staatus, ülesehitus ja toimeloogika kattuvad.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei ole vähese mõjuga rahul, kuid olukorda ei ole Vabariigi Valitsuses arutamas käidud. Samas on otsitud võimalusi uuteks regionaalarengu strateegilise juhtimise lahendusteks (regionaalsed arengulepped), mis käsitlevad osalt samu probleeme. Ei ole selge, mis saab olemasolevatest ja on risk riigi strateegiadokumentide kihti veelgi paisutada.

Mida Riigikontroll soovitab?

Eritähelepanu kindla piirkonna arengule on poliitiline valik, kuid see ei tohi jääda praktilise sisuta ja näiliseks. Sama kehtib regionaalarengu kohta üldiselt. Riigikontrolli arvates peaks regionaalminister algatama Vabariigi Valitsuses arutelu, kuidas Kagu-Eesti tegevuskava, samuti Ida-Virumaa tegevuskava ja regionaalse arengu tegevuskavaga jätkata. Suures plaanis on kaks võimalust. Panna need kavad siduvate kokkulepetega Vabariigi Valitsuse tasemel toimima, nii et probleemid on meetmetega vastavuses, meetmete mõju on võimalik seirata ja vajaduse korral meetmeid korrigeerida, või kui selliseks lahenduseks poliitiline tahe puudub, võiks neist kavadest Riigikontrolli arvates loobuda. Vähese mõjuga strateegiadokumente, mis jätavad mulje probleemidega tegelemisest, ei ole vaja.