Justiitsministeerium ei ole tegelenud vanglate taristu majandamise tõhustamisega ega muutuvatele vajadustele vastavaks kohandamisega, kuigi kinnipeetavate arv on järjepidevalt vähenenud ning kriminaalpoliitika suundumuste kohaselt see trend jätkub. Riigikontrolli arvutuste kohaselt kasvavad seetõttu kulutused ühe kinnipeetava kohta järgmise kümne aasta jooksul üle kahe korra, kui vanglate taristu majandamist ei tõhustata ja kinnipeetavate arv väheneb Justiitsministeeriumi prognoositud tempos.
Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile on riik küll seadnud ootuse nõustada valitsemisalasid kinnisvara optimaalse majandamise asjus, kuid vanglate taristu haldamise tõhustamisel on Riigi Kinnisvara ASi roll jäänud tagasihoidlikuks.
Suurte vanglakomplekside kasutamine võib piirata kinnipeetavate võimalusi vanglas tõhusalt taasühiskonnastuda. Kasutuses olevad vanglad sõltuvad valvurkonnast ja juba praegu pärsib kinnipeetavatele tegevuste pakkumist suutmatus valvevahetusi täita.
Vanglates kasutatavad kinnipeetavate tööhõivemudelid on kohandatud suurte vanglate ja pikkade karistusaegade järgi ega vasta enam tänapäevase mitmekesisemaid oskusi nõudva tööturu vajadustele.
Peamised tähelepanekud
Vanglataristu haldamine kinnipeetava kohta muutub järgmistel aastatel aina kulukamaks. Kahekümne aastaga on kümnest Eesti vanglast saanud kolm tänapäevastele vangistustingimustele vastavat vanglat, kuid kinnipeetavate arvu vähenemise jätkudes on need juba kümne aasta pärast vaid kolmandiku ulatuses täidetud.
Ministeerium on seadnud eesmärgi paigutada kinnipeetavad ühekohalistesse kambritesse, kuid pole analüüsinud selle mõjusid kinnipidamise kulutustele. Riigikontrolli arvutuste järgi kasvavad kinnipeetavate arvu vähenemise trendi jätkudes ja kolme vangla majandamisega jätkates aastaks 2032 kulutused ühe kinnipeetava kohta kuus seniselt 2800 eurolt 6600 euroni.
Olemasolevat taristut, millesse kuuluvad juba 20-aastased ja 5-aastased hooned, hallatakse ühetaoliselt (kavandatakse remonte ja investeeringuid), kuid hoonete erineva kulutaseme ning kinnipeetavate arvu vähenemise tempo tõttu ei pruugi see peagi enam optimaalne olla. Ministeeriumil puudub kompetentsus hinnata taristu kasutamise tõhusust, ning hindamiseks vajalikku sisendit pole ka Riigi Kinnisvara ASile antud.
Justiitsministeerium peaks hakkama vanglates pakutavate taasühiskonnastavate tegevuste pakkumist ning tulemust andmepõhiselt hindama. Ministeeriumil on vaid hetkeülevaade vanglates kinnipeetavatele pakutavatest tegevustest, kuid puudub teadmine tegevuste pakkumise vajadusest ja tõhususest, sh pole mitmekesisemate ja terviklike analüüside tegemiseks sobilikke andmeid kogutud.
Kinnipeetavatele pakutavatest tegevustest ja neis osalemisest pideva tervikülevaate loomine on seega raskendatud, täitmata ametikohtade mõju taasühiskonnastamisele pole analüüsitud ning pole ka välja selgitatud, kui palju ja millist personali on vaja, et vanglates taasühiskonnastamist suurendada. Andmepõhist hindamist võimaldavad arendusprojektid on alles algusjärgus.
Peamised soovitused
Riigikontrolli soovitused justiitsministrile:
- koostada vanglate taristu haldamise pikaajaline plaan, mis arvestaks kinnipeetavate arvu vähenemise ja karistusaegade lühenemisega ning vanglate tööks vajaliku personali ning taasühiskonnastavate tegevuste võimalikult optimaalse kasutamisega;
- vangide arvu jätkuva vähenemise korral kaaluda ühe vanglakompleksi või vähemtäidetud üksuste sulgemist;
- korrastada isikute kinnipidamisega seotud andmestik, et oleks võimalik hinnata vanglates taasühiskonnastavate tegevuste pakkumist ja mõju.
Justiitsministeerium peab asjakohaseks Riigikontrolli soovitust analüüsida erinevaid vangistusviise ning -tingimusi ja teha sellest lähtuvalt muudatusi vanglate haldamises. Ministeerium rõhutab, et ministeerium suhtleb regulaarselt Riigi Kinnisvara ASiga vanglate taristu kuluefektiivse kasutamise teemal ja praegune vanglate kinnistute haldamise kallidus tuleneb äriühingu üürimudelist, mh sõlmitud lepingute tingimustest. Ministeerium on välja toonud, et näiteks Tartu vangla puhul on lepingu lõpetamise hinnaks 3,28 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ministeerium on võtnud eesmärgi kaasata kriminaalhooldusametnikke vabanemise ettevalmistamisel rohkem ning suurendada vanglaametnike rolli taasühiskonnastamisel. Samuti on ministeerium alustanud arendustega, mis võimaldavad andmetöötlust automatiseerida ja taasühiskonnastavate tegevuste pakkumisest ülevaadet nii lihtsustada kui ka mitmekesistada.
Riigikontrolli soovitus Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimehele
Korrastada vanglate haldusmudeleid kooskõlastatult Justiits-ministeeriumiga ja tõhustada vanglate taristu kasutust, muu hulgas toetada ministeeriumi vanglahoonete kohandamise ja võimaliku sulgemise tasuvuse arvutamisel.
Riigi Kinnisvara AS teadvustab, et vanglataristu tulevikuvajaduste planeerimisel ja haldusmudelite tõhustamisel on vaja teha ministeeriumiga suuremat koostööd, mh on vaja arvestada ministeeriumi vanglate optimeerimise pikaajalise strateegiaga. Selline koostöö on ministeeriumi ja äriühingu vahel juba 2023. aastal alustatud.