Kiirabi mõte on osutada vältimatut abi olukordades, kus inimeste elu ja tervis on ohus. Eestis kiirabi sageli sellel eesmärgil ei kasutata ja seetõttu võivad inimesed jääda elupäästva abita. Sel on mitmeid põhjuseid: paljude kiirabikutsete raskusaste hinnatakse tegelikkusest kõrgemaks, kiirabi kasutatakse tihti mitte-erakorraliste patsientide transportimiseks haiglate vahel ja osa kiirabi sündmustest kuuluvad tegelikult perearstide või sotsiaaltöötajate vastutusalasse. Need kiirabi valdkonna probleemid on olnud kaua lahendamata, sest valdkonnal puudub selge juht, kiirabi korraldamise ülesanded on killustunud ja vastutus on hajus.

Riigikontrolli peamised järeldused

Kiirabi ei kasutata tihti eesmärgipäraselt, sellele viitab muu hulgas märkimisväärne erinevus Häirekeskuse ja kiirabibrigaadide väljakutsete raskusastmete hinnangutes. Häirekeskus hindas kolmandiku kutsetest mitte-erakorralisteks (A- ja B-prioriteediga väljakutseteks), ent kiirabibrigaadide hinnangul oli nende osakaal kaks kolmandikku. Sündmustele tegelikust kõrgema raskusastme andmine on teatava piirini loomulik, kuid märkimisväärsed erinevused Häirekeskuse ja brigaadide hinnangutes viitavad vajadusele analüüsida süsteemsemalt väljakutsete menetlemise korraldust.

Hajusa vastutuse tõttu on mitmed probleemid olnud kaua lahenduseta. Kiirabi saadab välja Häirekeskus, mis on Siseministeeriumi valitsemisalas, ent kiirabi väljakutsete menetlemise reeglite kinnitaja Terviseamet on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Ministeeriumite koostöö kiirabi väljakutsete menetlemisega tõstatunud probleemide lahendamisel ei ole toiminud, näiteks ei ole osalised hädaabikõnede vastuvõtja eeldatud meditsiiniliste teadmiste tasemes suutnud kokku leppida. Selles küsimuses on vaja, et Siseministeerium võtaks probleemide lahendamisel juhtrolli. Samal ajal peaks Sotsiaalministeerium ja Terviseamet asuma eri asutuste koostöös juhtima kiirabi väljakutsete menetlemise reeglite muutmist.

Haiglad kasutavad kiirabi liiga tihti nagu taksot, et transportida mitte-erakorralisi patsiente. Kaks kolmandikku patsientide haiglatevahelisest transpordist oli A- ja B- ehk madala prioriteediga. Nende sõitude tegemiseks peaks haiglad kiirabi asemel kasutama muud transporti, ent kiirabi tellimine on haiglate jaoks lihtne ja sellega ei kaasne neile kulusid. Siiski, süsteemi kui terviku jaoks on operatiivarvestuses olevate brigaadide kasutamine plaaniliseks transpordiks kallis ja mõnes piirkonnas võib kiirabi seetõttu kriitilisel hetkel puududa.

Erakorralise meditsiini osakonna arstide hinnangul esineb kiirabitöötajate ravitegevuses olulisi vigu harva. Sellegipoolest vajavad kiirabitöötajad oma töö kvaliteedi tagamiseks ja kiirabiteenuse arendamiseks praegusest põhjalikumat tagasisidet. Kiirabitöötajad ei saa sisulist ja süsteemset tagasisidet selle kohta, kas brigaad käsitles patsiente õigesti. Kokku ei ole lepitud, milliseid ja kui täpseid andmeid haigla kiirabitöötajatele tagasiside andmiseks kasutada võib ning kui kaua neid säilitatakse. Vajadus on adekvaatse ja süsteemse tagasiside järele, mida toetaks kohane IT-lahendus e-kiirabis või mujal.

Sotsiaalministeerium ei ole suutnud tervishoiuteenuste omavahelist ning tervise- ja sotsiaalvaldkonna lõimitust selliselt suurendada, et see toetaks kiirabi eesmärgipärast kasutamist. Tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna kitsaskohad peegelduvad kiirabis: abivajajad kutsuvad sageli kiirabi (mis on oluliselt kallim teenus), selmet pöörduda perearsti või sotsiaaltöötaja poole. Nemad aga ei saa inimeste abivajadusest, mis nende töölõiku puudutab, teada, sest andmevahetus kiirabi ja omavalitsuste, perearsti ja haiglate vahel on puudulik.

Kiirabis on digilahenduste laiendamise potentsiaal hea. Näiteks oleks brigaadide tõhusamaks kasutamiseks ja teenuse kvaliteedi tõstmiseks võimalik laiendada telemeditsiini kasutamist ning juurutada e-kiirabis kliiniline otsustustugi, kuid need uuendused Tervisekassa lähituleviku plaanidesse veel ei kuulu.

Terviseamet on täitnud nii kiirabiteenuse planeerimise, korraldamise kui ka järelevalve ülesandeid poolikult. Kõigis nendes ülesannetes on amet olnud pigem passiivne kui probleeme ennetav ja lahendav. Järelevalvest tulenevat teavet ei kasutata kiirabivaldkonna ajakohastamiseks.

Kokkuvõtteks, kuivõrd Sotsiaalministeerium ei ole võtnud valdkonna juhi rolli ega astunud samme kiirabi kitsaskohtade lahendamiseks, on valdkond arenenud isevoolu teel. Sotsiaalministeeriumil ei ole kaua olnud selget seisukohta, millist kiirabi Eesti riik soovib ja suudab ülal pidada. Valdkond on aastaid olnud arengusuundadeta, kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade jaotust ei ole piisava põhjalikkusega analüüsitud, et hinnata nende optimaalsust, avalikku konkurssi teeninduspiirkonda parima teenuseosutaja valimiseks ei ole kaua toimunud.

Riigikontrolli peamised soovitused

Riigikontrolli soovitused terviseministrile

• Võtta kiirabi valdkonnas juhtohjad enda kätte ja tagada, et Terviseamet ja Tervisekassa täidavad neile õigusaktidega pandud ülesandeid.
• Parandada tervishoiuteenuste, kaasa arvatud kiirabi ja perearstiabi omavahelist ning tervise- ja sotsiaalvaldkonna lõimitust. Selleks valmistada ette vajalikud õigusaktide muudatused ja planeerida IT-arendused.
• Lõpetada operatiivarvestuses olevate kiirabibrigaadide kasutamine mitte-erakorraliste patsientide transportimiseks, et nad ei koormaks sellega kiirabi. Kehtestada haiglatele kord mitte-erakorraliste patsientide transportimiseks.