Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium alustas 2017. aastal sündmusteenuste arendamist, kuid algul lubatud eesmärki – luua kasutamisvalmis proaktiivsed ja kasutajakesksed sündmusteenused – ei ole seni suudetud täita.

Algselt plaaniti juba 2020. aastaks seitset toimivat sündmusteenust. Praeguse seisuga on sündmusteenuste arendamiseks kulunud kokku umbes 11,3 miljonit eurot ning valmis on vaid viie elusündmuse – abiellumise, lapse saamise, lähedase kaotuse, kaitseväe kohustuse täitmise ja Eestis kohanemise – infoteenused. Samuti on deklareeritud viie ärisündmusteenuse – ettevõtja andmekaart, tähtajalised kohustused, ettevõtete finantseerimine, volituste haldamise infosüsteem ja ettevõtja postkast – valmisolekut, kuid audit näitas, et kõik need teenused täisfunktsionaalsuses veel päris ei tööta.

Toimivaid sündmusteenuseid ei ole suudetud luua järgmistel põhjustel:

• Sündmusteenuste arendamise planeerimisel ei näinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium algselt ette arendusprotsessi kogu keerukust. Praeguseks on välja töötatud elusündmusteenuste nn arengutasemete süsteem, mille järgi on eespool nimetatud sündmusteenustest valminud madalaima taseme ehk infoteenused. Proaktiivsuse ja kasutajakesksuse suurendamiseni sündmusteenustes ei ole seni jõutud.
• Proaktiivsete ja kasutajakesksete sündmusteenuste loomist takistavad mitmed õiguslikud probleemid. Vajalik on õigusselgus, missuguseid proaktiivseid teenuseid võib kasutajatele pakkuda ilma nõusolekut küsimata ja missuguste teenuste osutamiseks on vaja eelnevalt saada kasutaja nõusolek. Samuti tuleb Riigi Infosüsteemi Ametil reguleerida eri andmekogude andmete töötlemine riigiportaalis. 
• Sündmusteenuste arendamiseks ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium leidnud koostöömudelit, mis piisavalt kaasaks arendusse asutusi, kes osutavad sündmusteenuse osateenuseid. Praegu ei ole sündmusteenuste arendamist juhtival asutusel võimalik mõjutada osateenuste pakkujaid muutma sündmusteenuseid kasutajale lihtsamaks ning pakkuda mingit hulka teenuseid erinevate osateenuste koosmõjus juba ennetavalt, kasutaja eeldatavast tahtest tulenevalt.

Ärisündmusteenuseid oli auditeerimise ajal ministeeriumi hinnangul valminud viis, kuid audit näitas, et sisuliselt ei olnud kõik need teenused siiski veel sündmusteenusena kasutusvalmis. Auditis vaadeldud ettevõtte finantseerimise ja tähtajaliste kohustustega seotud sündmusteenustes on praegu vähe infot pakutavate toetuste ja tekkivate kohustuste kohta. Seda põhjusel, et osateenuste liitmine ärisündmusteenustega käib asutuste kaupa ja võtab seetõttu võrdlemisi kaua aega. 

Sündmusteenuste arendamisele on 31.12.2023. a seisuga kulunud kokku 11,3 miljonit eurot. Majandus- ja Kommunikatsiooniminsteeriumil puudub teadmine, kui palju läheb alustatud sündmusteenuste arendamine kokku maksma, et need oleks proaktiivsed ja kasutajakesksed. Lisaks ei ole hinnatud, kui palju on mõistlik investeerida ja kulutada konkreetsete sündmusteenuste edasisele arendamisele ning millise n-ö arengutasemeni peaks iga konkreetset teenust arendama. Elusündmusteenuste arendamisele oli 31.12.2023. a seisuga kulutatud 4,3 ja ärisündmusteenuste arendamisele 7 miljonit eurot.

Riigikontrolli soovitused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile:

• Panna paika sündmusteenuste arendamise täpsem eesmärk, sealhulgas see, millal ja millistes elu- ja ärisündmustes, missuguste vahendite ja tegevuste abil plaanitakse jõuda toimiva kasutajakeskse ja proaktiivse sündmusteenuseni; ning analüüsida, milliseid sündmusteenuseid on otstarbekas kõrgeima n-ö arengutasemeni arendada.
• Hinnata, kas õiguslikud takistused sündmusteenuste arendamisel on ületatavad, et võimaldada nende teenuste edasist arendamist ja viimist kõrgemale tasemele; ning muuta õigusakte, mis praegu takistavad proaktiivsete sündmusteenuste loomist ja andmete töötlemist riigiportaalis.
• Leida proaktiivsete ja kasutajakesksete sündmusteenuste loomiseks nende teenuste arendamisele parem koostöömudel, et enam kaasata kõiki arendusega seotud osapooli (nt osateenuste omanikud), et arenduse lõpptulemus oleks võimalikult kasutajakeskne ja proaktiivne.